|
|
Põltsamaal kütab kirgi võimalik gümnaasiumi kaotamine ehk Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa sunniviisiline liitmine loodava Jõgevamaa Gümnaasiumiga Jõgeval. |
Maavalitsuse haridusnõunik Heiki Sildnik vahendas eilsel Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul professor Arvi Altmäe arvamust, et Jõgevamaa Gümnaasiumile peaks jääma kaks filiaali, millest üks oleks Palamusel ja teine Põltsamaal.
Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis kinnitas, et antud idee on ministrini jõudnud, kuid kindlat seiskohta pole ministeeriumis võetud.
Gümnaasiumiealised noored lahkuvad
i
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ning Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula märkisid Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul, et nende kandi ettevõtjaid mõjutab haridusreform haldusreformist hoopis rohkem. “Ettevõtjad on mulle tunnistanud, et kui Põltsamaal pannakse kool kinni, siis nemad lahkuvad siit,” kinnitasid nii linnapea kui ka koolijuht.
Põltsamaa linnapea sõnul on ta rääkinud ka piirkonna naaberomavalitsuste juhtidega ning nende kindel veendumus on, et Põltsamaal on pikki aastaid gümnaasium tegutsenud ja gümnaasium peab sinna ka tulevikus alles jääma.
Aimar Arula lausus, et kui Põltsamaalt kaoks gümnaasiumiosa, tähendaks see seda, et Põltsamaalt ja selle lähiümbrusest läheksid ära gümnaasiumiealised noored. See omakorda tooks kaasa õpilaste kaotuse ka spordikoolis, muusikakoolis ning teistes huvikoolides. Tööta jääks ka kolmandik kooli õpetajatest.
Õpetajaid ootab koondamine
i
Kui praegu on kogu Põltsamaa Ühisgümnaasiumi peale õpetajate palgaraha aastas 10 miljonit krooni, siis gümnaasiumiosa kadumisel väheneks see umbes kolme miljoni krooni võrra. Ka osa abipersonalist tuleks koondada. Kuhu koondatavad õpetajad tööle võiksid minna, on juba iseküsimus. Võib-olla ostab riik ühe Põltsamaa kahest koolihoonest endale, võib-olla palkab ise gümnaasiumiosasse õpetajad. Mil moel hakkab toimima õpilaste liikumine, pole samuti teada.
Aimar Arula lisas, et kindlasti saab ühe gümnaasiumi maakonda jäämisel eelise Jõgeva linn. Praegu õpib Jõgeval gümnaasiumiosas 240 õpilast, see arv küll tasapisi väheneb. Põltsamaa koolijuht märkis, et just sellepärast ongi plaan Põltsamaa gümnaasiumiosa Jõgeva gümnaasiumiga liita, et saada kokku arvestatav õpilaste arv.
Lapsi naabermaakonnast raske vedada
i
Teiseks murepunktiks, mille Põltsamaa linnapea välja tõi, on transport. Senini on Põltsamaa linn ja Viljandi maakond saanud õpilaste veo korraldamisel kokkuleppele. Paraku ei toimi taoline ladus koostöö Järva maakonnaga. “Paljud õpilased tahaksid meil koolis käia ka näiteks Imaverest, kuid transpordi korraldamine on meil Järva maakonnaga väga keeruline,” põhjendas Aiaots ning lisas, et haridusminister peaks reformi läbi arutama ka majandusministriga ning selgeks tegema koolireformiga kaasneva transpordiküsimuse.
Väga paljudele gümnaasiumivõrgu ümberkorraldusega seotud küsimustele puuduvad praegu vastused.
Kunagi on haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis väitnud, et tema nägemusel jääks Jõgevamaale alles kolm gümnaasiumi asukohaga Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees. Arula sõnul oleks kolme gümnaasiumi säilitamine Jõgeva maakonnas igati loogiline olnud, kuid nüüd hariduse valdkonna juhtidel tõenäoliselt sellist plaani enam ei ole.
TOOMAS REINPÕLD
EILI KOITLA
