Kutselistel kaluritel on olemas ajaloolise püügiõiguse alusel väljastatud kalapüügiload. Kõik järved on avatud harrastuskalastajatele. Seni on piiratud harrastuslikku võrgupüüki ja allveepüüki piirarvude kehtestamisega. Üldiselt on püügikoormus järvedel suur.
Peale seadusliku kalapüügi on olulised kalavaru kasutajad röövpüüdjad. Kutselised kalurid, kellel on enamasti kõige täpsem info järvel toimuvast, ei oma järelvalveõigust. Nad saavad vaid info keskkonnainspektoritele edastada. Et aga röövpüüdjatel on hea liikumis- ja püügitehnika, jõuavad nad kaduda enne inspektorite kohalejõudmist.
Kalavaru oli rendil
Head kogemused on üheksakümnendate aastate keskpaigast Kaiavere ja Prossa kalavaru rentimisega, teistel järvedel õnnestus kalavaru rentimine halvemini.
Angerjavaru taastootmisega seotud probleemide arutelul nähti paljude kitsaskohtade lahenemist läbi järvede kalavaru rentimise. Jätkuv angerjamaimude kallinemine tingib püügiõigusetasude suurenemise ning seeläbi väheneb kutselise kalapüügi tasuvus.
Ümarlaual osalejad leidsid, et rentimine peab hõlmama harrastuslikku kalapüüki, kalapüüki kalastuskaardiga ja kutselist kalapüüki. Puhkemajandusega seotud harrastuslikud kalapüügivõimalused peaksid andma põhisissetuleku. Peeti vajalikuks kehtestada renditud järvedel püügiks harrastuskalapüügivahenditega, v.a. lihtkäsiõng, lisatasu, mille määrab rentnik. Tulu laekuks rentnikule. See on aga väga keeruline korraldada, sest näiteks Tallinnast kalastama tulnud puhkaja ei pruugi konkreetse järve kalavaru rentimisest midagi teada. Ta ei tea, kes on rentnik, kust leida rentniku esindajat jne.
Oluline on ka kasutada kutselisel kalapüügil püütud kala kohaliku toidukultuuri osana Vooremaal asuvates toitlusettevõtetes.
Rendilepingu osaks majanduskava
Majanduskava koostab rendilevõtja vastavalt ette antud tingimustele. Ettepanek oli moodustada Vooremaa järvede nõukogu, kuhu kuuluksid omavalitsuste, teadlaste, praeguste kutseliste kalurite, turismiarendajate ja harrastuskalastajate esindajad. Nõukogu vaatab läbi majanduskava ja kooskõlastab selle. Rendileping ja majanduskava vaadatakse üle iga kolme aasta tagant. Osavõtjad pidasid vajalikuks, et rendileping peab kehtima vähemalt 10 aastat.
Küllalt keeruline on renditasu suuruse määramine. Kuigi Vooremaa järvede kalavaru on suhteliselt hästi uuritud, on vajalik teha täiendavaid uuringuid. Uuringute põhjal arvutatakse järvedele boniteediindeksid ning selle põhjal renditasu.
Vooremaa järved moodustavad ühtse süsteemi. Asustatud angerjad, mis on järvede kalavarust väärtuslikum osa, rändavad ühest järvest teise. Ümarlaual osalejad pidasid otstarbekaks rentida Vooremaa järvede kalavaru koos. Seda aga ei suuda teha kindlasti üksikkalur, vaid moodustada tuleks eraldi organisatsioon.
Seadusandlus peab andma võimaluse
Ümarlaual osalejad leidsid, et kalavaru on mõnelgi juhul otstarbekas anda rendile. Selleks peavad teadlased ja ametnikud koostöös koostama rentimiseks sobivate järvede nimekirja. Esialgu on otstarbekas käivitada pilootprojekt 1-2 järve rentimiseks. Kindlasti ei tuleks teha seda kiirustades ja kõiki asjaolusid arvestamata. Kannatada saavad sel juhul mitte ainult rentnikud, vaid oluline kahju võib tekkida kalavarule.
Nagu näitas ümarlaual läbi viidud SWOT-analüüs, on järvede rentimisel küllalt palju riske. Eriti probleemseks peeti järelvalveõiguse andmist rentnikele, kuid ilma selleta ei olnud ümarlaual osalenud kalurid nõus rentnikuks hakkama.
Ümarlaua tulemused vormistati protokolliga, mis edastati Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnale ja rentimise korda välja töötavale töörühmale.
Kõik ümarlaual osalejate ettepanekud ei pruugi realiseeruda. Järvede tegelikust rentimisest ei saa rääkida enne 2007. aastat. Kindlasti ei tehta seda käsu ja kampaania korras, kuid seadusandlus peab andma rentimiseks võimaluse.
Jõgevamaa Keskkonnateenistus korraldas Keskkonnainvesteeringute Keskuse maakondliku programmi toetusel kaks ümarlauda Vooremaa järvede kalanduse korraldamisega seotud olulistel teemadel. Neil osalesid Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi ametnikud, omavalitsuste esindajad, teadlased, kutselised kalurid ja harrastuskalastajad. Eesmärgiks oli erinevate huvirühmadega läbi arutada maakonna arengu üldsuundadega arvestavad väikejärvede majandamise põhimõtted.
ENE ILVES
