Pühapäeval peeti Maarja-Magdaleenas Kurepesa talu õuel taas traditsioonilist kevadlaata. Kui silmas pidada, et tänavune kevad üsna jahe, tuuline ja vihmane on olnud, polnud laadailm just kõige nigelam. Tänu sellele jagus nii müüjaid kui ostjaid-uudistajaid.
Kõige enam tunti huvi taimede ja istikute vastu. Ja et meie kliimas juba alastikultuuri ei viljele, jätkus publikut ka nii pruugitud kui uhiuute kehakatete ja jalanõude manu. Käsitöölaudade juures peatuti enamasti vaid imetlemiseks, sest mis kaunis, see töömahukas ja järelikult ka kallis.
Tomati- ja paprikataimi, samuti nii peenrasse kui kalmuaeda sobivaid lilli osteti hoolega, aga et nendega mitmed kasvatajad välja olid tulnud, ei õnnestunud kõigil kogu sortimendist lahti saada.
Sent on siiski veel raha
Pruugitud rõivaste müüjad kinnitasid aga, et nende varandusekuhilad jäid kohe hommikul märgatavalt madalamaks. Pole ka ime, sest kui üldjuhul ükski kaup enam alla euro või paari-kolme maksma ei kipu, siis siin oli veel väärtus ka mõnekümnel sendil.
Kurepesa talu perenaine Ilme Roosmäe oli pisut mures oma vapilindude ehk toonekurepaari pärast, kelle eluase meiereikorstna otsas kõrgub. Neil olla juba munad pesas olnud, kui ühel päeval tulnud okupandid, korraldanud hirmsa lahingu ja loopinud nende kodukuhilalt alla kõik, mis nokka puutus.
“Kaks või kolm võõrast kurge oli, nad läksid küll lõpuks ära, aga minu omad kõnnivad nüüd kahekesi heinamaal, mine tea, kas saavad uued munad ja pojad või jäävadki tänavu lasteta,” rääkis Ilme. Kõlav nokaplagin kostis siiski kohati üle laadasuminagi, ehk tähendab see tiivuliste reibast tuju, avaldasime koos perenaisega lootust.
Kohtutakse ka sügisel ja tuleval kevadel
“Siia laadale on harjutud käima ja kindlasti jätkame oma traditsiooni, kuigi rohevahetus on pisut soiku jäänud ja loomi pole kah tänavu lastele näidata,” arutles Ilme, kes ise kõigile soovijaile ravimtaimemättakesi jagas, enamasti vaid tänusõnade eest. Tema sõnul olla üks naabruses kanu pidav pere hommikul küll kuke laadaplatsile imetleda ja kuulata toonud, kuid kanakantseldajal läinud närv publiku ees mustaks, ta rabelnud lahti ja kiirustanud oma haaremi juurde tagasi. “Nii et kalad on meil siin täna ainsad eluseksponaadid,” viitas ta meiereitrepile, kus Kaiavere järve angerjas kokrede-särgede seltsis suures purgis ringi ujus.
Puudujääki pehmete ja karvaste osas korvas siiski ka Ilme ruuge kass, kes, olles aia peal põhjalikult ja sõltumatul ilmel küüsi teritanud, end kõigil soovijail silitada lubas.
Sügisel, tavaliselt nädalake enne või pärast Paunvere kuulsat müügi- ja näitusepäeva, oodatakse rahvast taas kurepesa alla laadale. Siis korraldatakse kindlasti ka kohaliku tähtsusega nunnukonkurss.
i
KAIE NÕLVAK
