2005. aasta riigieelarvesse on plaanitud 3 miljonit krooni Jõgevamaa kultuuriobjektide toetamiseks, millest 1,5 miljonit krooni suunatakse ka käesoleval aastal ühe miljoni ulatuses toetatud Jõgeva linna staadioni investeeringuteks. 1,2 miljonit krooni eraldatakse Tabivere rahvamajale ning 300 000 krooni Torma rahvamajale.
2005. aastast on haridusinvesteeringud arvatud hariduskulude pearaha hulka ning vastavalt valemile eraldatakse raha kõikide omavalitsuste vahel ning omavalitsused saavad ise otsustada, mis haridusobjektidesse investeeritakse.
Investeeringutoetused omavalitsustele
Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) raha jaotamiseks aastateks 2004-2006 on valitsus koostanud kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kava (KOIT kava). 2005. aastal on kavas 3,488 miljoniga Puurmani Keskkooli II põhikorruse renoveerimine, 2,8 miljoniga Anna Haava nimelise Pala põhikooli hoone renoveerimine ning 572 400 krooniga Pajusi valla tänavavalgustuse renoveerimine. Lisaks eraldatakse 2006. aastal 5 miljonit krooni C.R. Jakobsoni nimelise Torma Põhikooli juurdeehituse ja 2,9 miljonit Jõgeva Ühisgümnaasiumi võimla, aula ja vestibüüli renoveerimise tarbeks. ERDF vahendite taotlemiseks peavad kohalikud omavalitsused tagama vähemalt 20- protsendilise kaasfinantseerimise.
ERDF keskkonnameetme alt on 2004. aastal toimunud esimeses taotlusvoorus Jõgevamaa omavalitsused esitanud kaks veekaitse alast projekti kogusummas 1,07 miljonit krooni. Sellele lisanduvad veel Jõgeva valla taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide ehitamise projekt summas 2,198 miljonit krooni ja Pedja jõel Painküla hüdroelektrijaama taastamise projektid kogusummas 3,542 miljonit krooni.
Et esimeses taotlusvoorus ületas taotluste kogusumma rahastamise võimalusi, siis projektid võivad käivituda järgmisest aastast eeldusel, et Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu kinnitab välja valitud projektide nimekirja.
Maksukoormus ei suureneEelarve ettevalmistamise käigus ning esimese lugemise järel on meedias aktiivsemalt olnud juttu maksukoormusest ning riigieelarvelistest personalikuludest. Samuti on minult Eesti eri paigust küsitud, kuhu üldplaanis suundub tuleva aasta eelarvest raha kohalike omavalitsuste tasemel. Püüan nendele teemadele allpool vastata.
Valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgiks vähendada lähiaastatel tööjõu maksukoormust. Kindlasti ei saa maksumäärade alanemist ja riigieelarve tulude muutust vaadata lineaarselt, sest tihti toovad madalamad maksumäärad kokkuvõttes enam tulu ka eelarvesse kui kõrgemad.
Selle tulemusena võib madalate maksumäärade juures maksukoormus ehk maksude laekumise suhe sisemajanduse kogutoodangusse olla hoopiski kõrgem. Kuidas nii? Sest maksukoormust ehk maksutulude laekumist mõjutavad maksumäärade kõrval nii majanduskeskkond, maksuhalduri hea töö kui ka maksumaksjate soov maksta ausalt makse.
Meie maksukoormuse ?tõus? viimastel aastatel ongi olnud tingitud maksude paremast laekumisest, vaatamata maksumäärade stabiilsena püsimisele või kavandatavale langusele. Maksukoormus oli 30,7 protsenti 2001. aastal ja 33,3 protsenti 2003. aastal. Samas kui selles perioodis maksumäärad sisuliselt ei muutunud ja SKP kasvas.
Võrreldes meie maksukoormust teiste uute liikmesriikidega ilmneb, et meie maksukoormus samade efektiivsete maksumäärade juures on kõrgem. See on hea tulemus, mis näitab, et meie varimajanduse osakaal on väiksem ja inimesed tahavad ausalt maksta makse. Kindlasti on siin oma roll ka tulemuslikul maksuhalduri tööl.
Riigieelarvelised personalikulud suurenevad 2,9 protsentiPoleemikat tekitanud riigieelarvelised personalikulud kasvavad 2005. aastal nominaalselt 6,2 protsenti ja reaalselt (ehk arvestades inflatsiooni) 2,9 protsenti. See on oluliselt vähem majanduse kasvust, mis nominaalselt ulatub 9,6 protsendini ja reaalselt 5,9 protsendini.
Rääkides valitsussektori personalikuludest unustatakse ära, et sinna hulka kuuluvad õpetajate, politseinike, prokuröride, tervishoiutöötajate, muuseumitöötajate, päästetöötajate, sotsiaaltöötajate, piirivalvurite, tolli- ja maksuametnike ja paljude teiste sarnaste elualade palgakulud. Me kõik ju arvame, et nende inimeste panust tuleb ühiskonnas tänasest enam väärtustada. Seega valitsussektori kulude suurendamise või külmutamise jutt ei ole nii lihtne, kui esialgu paistab.
Loomulikult tuleb jälgida, et reaalpalgad ei kasvaks tootlikkusest kiiremini. Sellele juhib tähelepanu ka äsjaavaldatud Euroopa Komisjoni Konvergentsiraport. Meie prognoosi kohaselt on järgmisest aastast tööviljakuse kasv kiirem kui palkade reaalkasv.
Pean ise aga valitsussektori palkadest kriitilisemaks valitsussektoris hõivatud inimeste arvu. Pigem tuleb maksta ühele töötajale korralikku palka, kui hoida mitut madalapalgalist samad tööd tegemas. Valitsussektoris hõivatute arv tuleb võtta kriitilise tähelepanu alla. Eestis on kõigest 470 000 inimest, kes töötavad erasektoris. Nende inimeste maksudest koguneb kokku riigieelarve, mida saab avalike teenuste pakkumiseks kasutada. See arv on väiksem kui mõne globaalsete suurfirma töötajate ja allhanketööde tegijate arv. Peame seega rahvastiku vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise valguses saatma osa riigipalgalisi ?tootvale tööle?.
TAAVI VESKIMÄGI, rahandusminister
