Eesti eriolümpiadelegatsioon 41 sportlasega osales eriolümpia maailmamängudel Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis ja Dubais. Sportvõimlemises võitis viis medalit Siimustis asuva Kiigemetsa kooli õpilane Janeli Teas. Toenghüpetes võitis ta kulla. Poomil, vabakavas, rööbaspuudel ning mitmevõistluses võitis ta hõbemedali.
Lisaks sportvõimleja Janeli Teasele käisid eriolümpial Kiigemetsa kooli õpetaja Hille Kirpu ning kooli direktor ja Eriolümpia Eesti Ühenduse juhatuse esimees Urmas Paju.
„Eesti osales 10 spordialal, mis on läbi aegade kõige suurem delegatsioon Eestist,“ ütles Urmas Paju. „Eriolümpia liikumine on maailmas kõige suure intellektipuuetega inimeste liikumine ja Eestis on eriolümpia liikumisse kaasatud umbes 2000 sportlast ‒ erikoolide õppurid, ametikoolides õpilased ning hooldekodudes elavad inimesed, kellel on intellektipuue.”
Võistlussüsteem on Paju sõnul oma spetsiifikaga. „Võistlejad jagatakse võimekuse ja muude asjaolude järgi divisjonidesse ja võistlevad enam-vähem võrdväärsete rühmade kaupa. See ei ole saavutussport, kus saja parima hulgast otsitakse välja see kõige-kõige parem, vaid võistlusi korraldatakse pigem 5–7 sportlasega rühmades.
Eriolümpia deviis on: las ma võidan ja kui ma ka ei võida, olen ma andnud endast parima! Oluline on positiivne häälestatus ja printsiip: igaüks oma võimete kohaselt. Peame tunnistama, et inimesed on ikkagi väga erinevad ning erinevate võimetega, ja intellektipuuetega inimeste puhul on see väga täpselt arusaadav,“ rääkis Paju.
Kiigemetsa koolis on tõsiselt harrastatud mitut spordiala. 2013. aastal osalesid Kiigemetsa kooli õpilased eriolümpia maailmamängudel Lõuna-Koreas, lüües edukalt kaasa murdmaasuusatamises.
„Väga loodame, et koolis jätkub edaspidigi selliseid õpilasi, kes eriolümpia kaudu saaksid suurtele võistlustele, näha maailma, leida uusi sõpru ja saada kogemusi. Tore, et sellised võimalused on ja need kindlasti ei vähene. Tean, et Eesti riik on puuetega inimestele spordi jaoks raha juurde lubanud ja selle abil on võimalik sporditegemist veel laiendada.
Eesti eriolümpia hakkab tutvustama ja arendama uut spordiala ‒ räätsajooksu. Algul on ilmselt harrastajaid vähem ja tippu jõuda sellevõrra lihtsam. Kehalise õpetaja või treener peab olema väga mitmekülgne, aga eks õpetaja loomulikult valib, mis alad rohkem sobivad, sõltub muidugi ka õpilastest, kellega harjutada,“ lisas Paju.
ANDRA KIRNA
