Tänavune Põltsamaa Fest, millel pakuti Bondi-filmide muusikat, tõi lossihoovi küll mõnevõrra vähem publikut kui korraldajad ootasid, ent kontserdil käinud muusikasõprade kohaletuleku vaev sai vääriliselt tasutud.
Bondi-filmide muusikat esitasid kahel õhtul Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel ning noored, ent end nii kontserdi- kui ka muusikalilaval tõestanud solistid Koit Toome, Gerli Padar, Hanna-Liina Võsa, Tanel Padar ja Kristjan Kasearu. Kui kolm esimesena mainitut astusid üles mõlemal kontserdil, siis kaks viimast kumbki vaid ühel: reedeõhtune publik kuulis-nägi Tanel Padarit, laupäevaõhtune Kristjan Kasearu.
Taustalauljatena lõid kontsertidel kaasa Meribel Müürsepp, Marvi Vallaste ja Kristo Leier, Mart Parmase leidlikke tantsuseadeid esitasid lisaks temale endale tema kolleegid-võistlustantsijad Kaisa Oja, Maria Fessai, Marko Mehine ja Marko Kiigajaan. Tulevärgi ja paukudega vürtsitas kontserti Ruf Ilutulestikud. Kontserdi avapauk käis veel enne, kui dirigent taktikepi tõsta jõudis, nii et publik ehmatusest hüppas, aga seepeale kohe ka action-filmi konteksti sisse elas. Kontserdi lõpupauk ei üllatanud aga ilmselt enam kedagi: niivõrd loogiline tundus see.
Küll aga serveeris Koit Toomele reedesel kontserdil üllatuse helitehnika: kui laulja kontserdi teise poole esimese pala ettekandmiseks lavale tuli, siis selgus, et tema mikrofon ei tööta. Toome liigutas küll püüdlikult suud, aga publik ei kuulnud midagi. Korraks käis peast läbi mõte, et salaagent Bondi teemalise laulu sõnum on nii salajane, et publik ei peagi seda teada saama, aga Toome üha mornimaks muutunud nägu ja peatne lavalt minema kõndimine andsid tunnistust, et nii see siiski pole. Kui helimees asjad korda sai, tuli laul uuesti ettekandmisele, nii et publik millestki ilma ei jäänud.
Bondi-gala kiituseks tuleb öelda, et tantsuetteasted, tulevärk ja valguskujundus ei olnud seekord asjad iseeneses, vaid toetasid hästi kontserdi põhiideed. Isegi Koit Toome ja Tanel Padari enneaegne lossihoovist lahkumine (mõlemal oli reede õhtul veel teinegi esinemine, mis ei võimaldanud Põltsamaa publiku ette lõpukummardust tegema tulla) muutus justkui lavastuse osaks: musta ülikonna teksade vastu vahetanud ja mustad prillid ette tõmmanud Toome jalutas lihtsalt vaikselt müüriäärt mööda minema, Padar istus aga koos teiste mustas meestega musta dzhiipi ja sõitis minema.
Sobiv aastanumber
“Bondi-gala idee oli mullusest aastanumbrist inspireeritud,” ütles dirigent Jüri-Ruut Kangur pärast reedeõhtust kontserti. “Mõtlesime koos produtsent Tõnno Piigliga, et millal siis Agent 007-le pühendatud muusikat veel esitada kui mitte aastal 2007. Järgmist sellist võimalust, st aastat 3007 annab ju oodata.”
Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestriga Šveitsis Zürichis Euroopa noorteorkestrite assambleel viibides läksid Kangur ja Piigli noodipoodi uurima, ega seal äkki Bondi-filmide muusika noote pole. Oli. Ning mehed ostsid täiskomplekti. Seejärel tuli tellida orkestreeringud, sest kui originaalseaded ka Hollywoodi arhiivis olemas on, siis oleks nende kättesaamine olnud keerukam kui uute seadete tegemine. Esimest korda pakuti Bondi-filmide muusikat kuulata mullu detsembris Tallinnas Saku suurhallis, nüüd siis kahel õhtul Põltsamaal.
“Et Bondi-teemalisi filme — neid on praeguseks valminud 23 — on tehtud nelja aastakümne jooksul, varieerub neile kirjutatud muusikagi stiililiselt estraadist ja džässist rokini. See on võimas ja suurele orkestrile sobiv muusika. Vaskpillidel on seal ikka kõvasti andmist,” ütles Jüri-Ruut Kangur. “Soliste valides lähtusime aga Bondi-filmide traditsioonilisest skeemist: peale Bondi enda on ju alati olemas üks hea nn Bondi-tüdruk, üks natuke paha naisterahvas ja üks tõeliselt paha mees ehk Bondi põhivastane. Et saime siia kokku sellised A-kategooria solistid nagu Toome, Võsa, Kasearu ja Padarid, on muidugi väike ime, millele aitas kaasa ilmselt soodne tähtede seis.”
Produtsent Tõnno Piigli sõnul on Bond selline kultustegelane, keda teavad kõik, mitte ainult üksikud vanuse- või huvigrupid. Ning Bondi-filmide muusika on ka lihtsalt hea muusika.
1300 kuulajat
Kahel õhtul kokku käis seda head muusikat kuulamas 1300 inimest. See polnud küll päris see arv, mida korraldajad ootasid, ent Põltsamaa Festi tuleviku suhtes nad siiski pessimistlikud pole.
“Üksteist korda on suurt suvekontserti lossihoovis tehtud ja madalseise on varemgi olnud, aga neist on alati välja tuldud,” ütles Põltsamaa kultuurikeskuse direktor Irja Paavo. “Praegu avaldab suveürituste publikuarvule minu arvates mõju majanduslangusest kõnelev meediamull, kusjuures majanduslangus ise pole meie rahakottideni üldse veel jõudnud.”
Piletimüügist loodetigi täita suurem osa Põltsamaa Festi umbes 800 000 kroonisest eelarvest, ülejäänu tuli linnaeelarvest ja üheteistkümnelt toetajafirmalt.
“Eks nüüd tule natuke rihma koomale tõmmata. Mille arvelt, seda ma veel ei tea,” ütles Irja Paavo, kes kavatseb lähipäevil minna kodumaal viibiva Viini Riigiooperi solisti Annely Peeboga tuleva-aastase Festi asjus läbi rääkima.
RIINA MÄGI
