|
Täna peetakse Tormas juba viiendat korda Jakobsoni kõnevõistlust “Isamaa on mulle püha”, kus seekord astuvad üles ainult Jõgevamaa lapsed. Mullu oli osalejaid ka Viljandimaalt. |
Kõnevõistluse idee ühe autori, Torma vallavanema Riina Kulli sõnul on majandusraskused naabrite osalemisele kriipsu peale tõmmanud. “Küllap me seekord peame oma õpilastega hakkama saama,” lisas ta.
Tänavu on eelregistreeritud viis võistlejat. Kui palju lapsi tegelikult võistlema tuleb, selgub laupäeval Tormas. Kõnevõistlusest võtavad osa nii Jõgeva Ühisgümnaasiumi kui ka Jõgeva Gümnaasiumi õpilased, aga ka Torma ja Sadala lapsed.
Keskendub isamaalisele kasvatusele
Mõte korraldada kõnevõistlus tuli Torma vallavanemal ja kultuurijuhil. “Mõtlesime, et meie kantigi on vaja kõnevõistlust. Põltsamaa teeb “Kuldsuud”, aga siinse kandi õpilased võiksid ka omavahel mõõtu võtta,” rääkis Kull.
Et Tormast on pärit Carl Robert Jakobson, kes on pidanud oma kolm kuulsat ning väga määrava tähtsusega isamaalist kõnet, siis polnud võistluse reglementi kindlaks määrata raske.
“Isamaalist kasvatust on minu hinnangul vaja ikkagi noorte seas propageerida, samuti tuleks noori õpetada oma seisukohti väljendama. Sellepärast ongi meil võistlusel vaja ette kanda kaks kõnet – üks vabalt valitud katkend Jakobsoni kolmest isamaakõnest ja teine teemal “Eesti elab”,” rääkis Torma vallavanem.
Kolmanda Jakobsoni kõnevõistluse võitja Liivar Lepa ning neljanda võitja Anastasia Andrejeva juhendaja, Jõgeva Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuu sõnul pole meil teist niisugust kõnevõistlust, kus saab eestlusele näkku vaadata ja oma kodumaale kummardust teha. “Tegemist on asjaliku võistlusega,” rõhutas ta.
Riina Kulli hinnangul osales mullu väga tugevaid võistlejaid ning kuulda sai häid kõnesid. “Igal aastal on tase paremaks läinud. Noored muretsevad oma maa ja juurte pärast,” tõdes ta.
Silmitsi publikuga
Jakobsoni kõnevõistluse zhürii tööd on ikka juhtinud Jõgeval elav Ants Paju. Vaatamata sellele, et ta on praegu alles taastumas talle detsembris Saksamaal tehtud südameoperatsioonist, võtab Ants Paju tänagi ette Torma-sõidu.
“Kõnevõistlusele peab noor inimene tulema rahva hulgast, pöörama end ringi, seisma üksi silmitsi publikuga ning edastama neile oma sõnumi. See on noortele väga vajalik kogemus,” ütles Ants Paju. “Tähtis on ka see, et tekst, millega rahva ette minnakse, oleks juurde saanud kõneleja jõu: et kõneleja oleks selle liigendanud omaenda hingamise järgi, tooks välja tema jaoks olulised aktsendid ja peaks seal, kus vaja, pause.”
Oluline on Ants Paju meelest seegi, et kõnevõistluseks valmistudes süvenevad noored Jakobsoni mitmekülgsesse pärandisse ning leiavad sealt nende jaoks tähendusrikkama lõigu.
Mullu Jakobsoni kõnevõistluse võitnud Anastasia Andrejeva ütles, et kõnevõistlusel osalemine kasvatas temas enesekindlust ja andis ülevaate, kuidas teised õpilased oskavad oma kõnedes olulist välja tuua, ning avardas silmaringi. “Võistluselt saab edaspidiseks väga palju kogemusi,” tunnistas tüdruk.
Andrejeva osales ka hiljuti korraldatud lugemise tuleproovil, kus ta samuti oma vanuserühmaks parimaks tunnistati. “See oli täiesti võõras tekst, mida tuli nii ilmekalt lugeda, et teistele pilt silme ette tuleks ning sõnum ka kohale jõuaks,” rääkis ta.
Tänavu võistlevat koolikaaslast on Anastasia nõustanud ning oma kogemusi jaganud. “Mina olen mina ja tema on tema, keegi teine ei saa täpselt nii teha nagu mina, ta peab olema tema ise,” tõdes Anastasia.
Õpetajad aitavad kaasa
Anastasiat ja ka eelmisel aastal võistluse võitnud Liivar Leppa juhendas Jõgeva Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuu. Tema sõnul on nende kooli õpilased osalenud võistlusel juba kolm korda, nüüd tuleb neljas.
Tänavu läheb Jõgeva Ühisgümnaasiumist võistlema 12b klassi neiu Kaili Olgo, kes on lõpetanud Torma Põhikooli ja elab sealkandis.
“Küllap ta tunnetab sidet selle kandiga, sellepärast võistlema lähebki,” tõdes õpetaja Maripuu. “Mina elan talle muidugi kaasa, aga sel aastal juhtus nii, et minu õpilased said olümpiaadidel lõppvoorudesse ja ma olen samal ajal ehk 11. ja 12. märtsil Tallinna Ülikoolis vabariikliku emakeeleolümpiaadi kahe õpilasega lõppvoorus,” nentis Maripuu.
“Erilist tänu väärivad õpetajad, kes tahavad ja viitsivad koos õpilastega kõnevõistluse tekstide kallal nokitseda,” ütles Ants Paju. “Nii kõnevõistlused kui ka Jõgeval korraldatavad luulepäevad Tähetund ja Tuulelapsed aitavad noortel mõista teksti kallal töötamise ja tekstis sisalduva mõtte edasiandmise oskuse olulisust. Veelgi olulisemad võivad olla aga need „salakülvid”, mis noortes alles aastaid pärast kõnevõistlust võrseid ajama ja vilja kandma hakkavad.”
Torma visiitkaart
Kõnevõistluse võitjad esinevad ka muudel üritustel – näiteks on esinetud maakonna õpetajatele, löödud kaasa Torma valla puhkpilliorkestrite festivalil ToPoF. “Oleme kõnesid avaldanud Torma almanahhis ja kavatseme nendest ka eraldi raamatu välja anda,” ütles Kull.
Ants Paju on omalt poolt püüdnud igale kõnevõistlusele oma sõnavõtuga mingi mõõtme juurde anda. Seekord kavatseb ta noortele rääkida Oskar Looritsa 60 aastat tagasi ilmunud raamatust “Eestluse elujõud”.
“Selle raamatu juured on samas pinnases, millelt kasvatas Jakobson välja oma kolm isamaakõnet. Sellepärast see ongi nii võimas,” ütles Ants Paju.
Tormaga on tema sõnul seotud õige mitu suurmeest, kelle pärandist inspireeritud sündmused aitavad paiga tänast nägu kujundada. Jakobsoni kõnevõistlus on üks Torma visiitkaarte.
“Üksiküritust on lihtne teha, palju raskem ja pingutavam on kujundada traditsiooni. Jakobsoni kõnevõistluse korraldajad on sellega hakkama saanud,” ütles Ants Paju.
i
HELVE LAASIK
RIINA MÄGI