Eesti VIII jahitrofeede näitusele Jõgevamaa jahimeeste esitatud 95 ulukitrofeest pälvisid 14 kuld-, 23 hõbe- ja 30 pronksmedali.
Sagadi metsamuuseumis on üleval Eesti VIII jahitrofeede näitus. Sellele eelnes trofeede medaliväärsuse hindamine, 1227 esitatud jahitrofeest jõudsid näitusele pool tuhat väärtuslikumat ja huvipakkuvamat. Üle-eestilist jahitrofeede näitust korraldab Eesti Jahimeeste Selts üle aasta, ka eelmised kolm näitust olid üleval RMK Sagadi metsakeskuses. Jahimälestiste hindamiseks on ühtsed standardid, Eestis hakati neid hindama rahvusvahelise jahitrofeede organisatsiooni (CISi) reeglite järgi 2004. aastal. Et tegu on rahvusvahelise kategooria hindamisega, on sellele kaasatud mitmeid väliseksperte, kes jälgivad komisjonide tööd ja vaatavad hindamise lõpus üle kõik võistlusklasside parimad tööd. Tänavugi esitati hindamiskomisjonile kõige rohkem sokusarvi (514 paari, nendest 41 Jõgevamaalt). Metssea kihvasid oli vääristatud 165 ja põdrasarvi 121 paari ning 95 kopra, 70 ilvese, 44 hundi ja 24 karu koljut, teiste ulukite jahimälestisi esitati vähem.
Tunnustati ka varasemat jahisaaki
Enamik metsloomi oli kütitud tänavu, kuid hindamiskomisjonile võis esitada ka varem kütitud, kuid näitusele esitamata jahitrofeesid. Üks Enn Kanguri paarkümmend aastat tagasi kütitud hundi kolju tunnistatigi hõbe-, teine aga pronksmedali vääriliseks. Hundikoljud tõid Jõgevamaale veel neli medalit: Kalle Bruusile kuldse, Thomas Soosaarele, German Veikolainelile ja Aare Ehavaldile hõbedase. Ilvesejahitrofeesid toodi Jõgevamaalt 11, nende vääristatud nahkade eest said kuldmedalid Andrus Michelis ja Gaido Padrik, kelle teinegi mullu kütitud metsakassi nahk sai pronksikarva medali. Esimese ja kolmanda hulka jõudsid ka tema kütitud ilveste vääristatud koljud. Ilvese koljude kategoorias kogunes kuldmedali vääriline punktisumma ka Mart Võsa, Andrus Michelisi ja Anneli Soosaare, pronksmedali vääriline aga Toomas Soosaare ja Rein Kooli jahisaagile.
Pronksmedaliga piibrid
Kuigi rebaseid, kährikkoeri ja kopraid ehk piibreid elutseb meil juba liigagi palju, jäi nende jahitrofeedena jäädvustamine senini küllaltki tagasihoidlikuks. Eelmisele suurnäitusele Jõgevamaalt saadetud Viljar Saare ja Vahur Sepa kõik kuus koprakoljut andsidki kuldmedali väärilise trofee mõõtmed välja. Nõnda ka tänavu: Vahur Sepp esitas samuti kuus kopratrofeed, millest üks tuli hõbedale ja viis pronksile; hõbeda sai ta ka kähriku eest. Viljar Saar sai enam kui tosina aasta eest kütitud kährikute eest kuldse ja kaks hõbedast medalit.
Metssigade kihvade kategoorias tõid Jõgevamaale kulla Risto Viht, Rünno Bamberg ja Kunnar Põder. Andres Ütt pälvis hõbeda. Madis Likk, Tõnis Kaljusalu, Jüri Päll, Gaido Padrik ja Kaimo Karu said seatrofeede eest ronksmedali. Kütitud karu jahimälestisena vääristamise eest pälvis kuldmedali Kalev Ulp. Airek Kolju ja Alari Rebane said hõbeda.
Näitusel ka topisemeistrite looming
Jõgevamaale tõid medaleid ka mäger ja põder — Andres Kangur sai hõbedakarva medali kolju ja Andres Ütt sarvede eest. Uhkemate jahitrofeedega saab tutvuda Sagadi metsamuuseumis kuni 21. detsembrini. Lisaks Eestis elutsevatele metsloomadele on vaatamiseks ka mitmete mujal maailmas kütitud loomade, näiteks lumelamba, muskusveise, põhjapõdra, hüpikgaselli jt jahimälestisi. Samuti saab näha valikut novembris toimunud Eesti taksidermistide viiendatel meistrivõistlustel esitletud topistest. Jõgevamaa topisemeistrite Hillar ja Ott Kopa ühise loominguna valminud hirvepea, sinikaelpardi, faasani ja kähriku topis, mida esitleti erinevates võistlusklassides, hinnati esikohtade väärilisteks. Väikeloomade klassis esikoha saanud metsnugise topis tunnistati aga parimaks võistlustööks.
Eelmisel üleriigilisel jahitrofeede näitusel tuli Jõgevamaale 10 kuld-, 10 hõbe- ja 15-pronksmedalit.
iii
ARDI KIVIMETS
