Sigade aafrika katku piiramiseks andis keskkonnaminister välja käskkirja, mille alusel tuleb jahimeestel üle Eesti küttida järgmise aasta veebruari lõpuks ligi 30 000 siga, millest 1600 peaks lastama Jõgeva maakonnas.
Katku massilise leviku piiramiseks rakendab keskkonnaministeerium äärmuslikke meetmeid. Kui varem keelati katkuhirmu tõttu metssigadele koera- ja ajujaht, siis eelmisel teisipäeval keskkonnaministri poolt kinnitatud käskkirjaga tuleb algaval jahihooajal hakata Eesti metsades korraldama tapatalguid, mille käigus leiaks oma otsa vähemalt 29 600 metssiga.
Põltsamaa jahiseltsi esimehe Margo Miljandi hinnangul on tegemist massitapmisega, millel puudub igasugune eetika.
“Mina küsin siinkohal, kus olid need otsused, kui katk Eestisse tuli? Katk on hirmus asi, mille läbi väga paljud loomad hukkuvad, kuid leian, et on ebanormaalne seetõttu kümned tuhanded metssead maha tappa,” avaldas Miljand arvamust. Siiski nentis ta, et käsk on vanem kui meie. “Ma räägin praegu küll väga emotsionaalselt, kuid piltlikult on seis selline, et tuleb minna iga päev metsa ja tulla tagasi, käed küünarnukkideni verised.”
Kvoodi mittetäitjaid ähvardab litsentsi kaotamine
Teiseks pannakse Miljandi sõnul nüüdsest liialt suur vastutus ja koormus vaid jahimeestele. “Kõik proovid tuleb saata laboritesse. Meie piirkonda teenindab vaid üks labor Tartus, kes peab hakkama tegelema tuhandete proovidega. Kus me hakkame neid lihakehi hoidma? Kuhu ja kuidas saame realiseerida liha?” tõstis Põltsamaa jahiseltsi esimees üles hulga vastusteta küsimusi ning arvas, et riik peaks lisaks kohustuste panemisele ka omalt poolt jahimeestele vastu tulema ja aitama kogu protsessi sujuvamalt läbi viia.
Jõgeva lähistel jahti pidav Urmas Välba märkis, et tema jahinduspiirkonnas tuleks lasta umbes viiskümmend siga, mis pole ületamatu hulk. Samas mainis ta, et raskendatud on proovide saatmine laboritesse, selle eest peavad praegu täielikult vastutama jahimehed.
“Nii mõnigi jahimees ütles, et tal pole autotki, et Tartusse sõit ette võtta ning sellisel juhul jäävad nende poolest küll sead sel hooajal laskmata,” vahendas Välba oma tuttavate jahimeeste mõtteid.
Jahimehi riivab ka välja antud käskkirja toon, kus on kirjas, et kvoodi mittetäitmisel võib jahimehi ähvardada ka tegevuslubadest ilmajäämine. “Jahimehed tegutsevad vabast tahtest, meil kõigil on päevatöö. Keegi meist ei saa ööpäev läbi metsas istuda ja sigu lasta,” märkis Jõgeva jahimees Urmas Välba.
Rohkem rõhku katku leviku uurimisele
Põltsamaa jahiseltsi esimees Margo Miljand tõdes, et katku levikut on seni häbiväärselt vähe uuritud. “Öeldakse kogu aeg, et jahimees pesku jalgu ja kõrvu, kuid jalgsi kõndivast inimesest liiguvad oluliselt kiiremini ja kaugemale autod. Ma ei taha oma väljaütlemiste pärast tülli minna metsandussektoriga, kuid metsa väljaveole pole seni mingeid piiranguid kehtestatud. Jahipidamine keelati ära just seetõttu, et see ajab loomad liikvele, kuid metsategu häirib metsloomi samamoodi,” nentis Miljand.
Siiski on praegu veel ebaselge, miks katk Eestimaal praktiliselt epideemia mõõtmed on võtnud ning millist liini pidi katkupisik metssigadelt kodusigadeni levib. Margo Miljandi hinnangul on praegu viimane aeg võtta ametkondadel jõud ja mõistus kokku ning ühiselt jõuda otsuseni, mis poleks nii radikaalsed kui lihtsalt kümnete tuhandete metssigade mahatapmine: “Minu arust pole praegu veel hilja, et spetsialistid istuksid laua taha ning arutaksid selle teema korralikult läbi. Võin küll oma sõnade eest kõrvetada saada, kuid praegu käib justkui stiihiline kärbsepiitsaga vehkimine mesilassülemis. Võeti otsus vastu, et nüüd tuleb kõik metssead maha tappa, kuid mis edasi saab, seda ei tea keegi.”
Metssigade küttimismaht 2015./2016. jahiaastaks
|
Maakond |
Minimaalne metssigade küttimismaht (isendit) |
Noorloomade osakaal kütitavate isendite seas |
Emasloomade osakaal kütitavate vanaloomade ja kesikute seas |
|
Harjumaa |
2300 |
60% |
60% |
|
Hiiumaa |
1200 |
60% |
60% |
|
Ida-Virumaa |
500 |
60% |
60% |
|
Jõgevamaa |
1600 |
60% |
60% |
|
Järvamaa |
2400 |
60% |
60% |
|
Läänemaa |
2400 |
60% |
60% |
|
Lääne-Virumaa |
2500 |
60% |
60% |
|
Põlvamaa |
2200 |
60% |
60% |
|
Pärnumaa |
2700 |
60% |
60% |
|
Raplamaa |
2700 |
60% |
60% |
|
Saaremaa |
3400 |
60% |
60% |
|
Tartumaa |
1900 |
60% |
60% |
|
Valgamaa |
800 |
60% |
60% |
|
Viljandimaa |
1600 |
60% |
60% |
|
Võrumaa |
1400 |
60% |
60% |
|
Kokku |
29600 |
|
|
Allikas: Keskkonnaamet
EILI ARULA
