Ka täna ei ole aktuaalne teema mitte Res Publica liitumine Isamaaliiduga või Isamaaliidu liitumine Res Publicaga, vaid kõigi lääneliku poliitilise kultuuri põhiväärtustele toetuvate erakondade koostöö ühiste eesmärkide nimel.
Vaja on uut terviklikku visiooni
Kindlasti ei saa ka paremerakondadega ühinemine mingis perspektiivis välistatud olla. Ühinemine aga algab koostööst ja usaldusest. Eelmisel sügisel võttis Res Publica üldkogul vastu resolutsiooni, mis kutsus paremerakondi üles ühinema, kevadel kutsusime Isamaaliitu valitsusse. Siis istus Isamaaliit põõsas.
See on näide paremerakondade tegelikust koostöösuutlikkusest. Nüüd on Isamaaliit tulnud välja meediasse ebarealistlike ühinemisettepanekutega, et segaduse tekitamisega visata pärast kohalikke valimisi Res Publica uuele tõusule kaikaid kodarasse. Sellised taktikalised päevapoliitilised sammud ei aita kindlasti kaasa koostööle ühiste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Jääb vaid küsida, kellele see samm kasulik oli?
Liitumise puhul, kus 1+1 võrduks kolmega, oleks tegu mitme aasta pikkuse protsessiga. Mehhaanilisest erakondade liitmistehtest ei piisa, sünergia saab tekkida alles siis, kui Eesti poliitikasse suudetakse tuua uus, terviklik, jõuline parempoolne visioon. Selleks aga tuleks kõigepealt avada sisuline diskussioon Eesti arenguteede ning valdkonnapoliitiliste lahenduste üle, suurendada ühisosa ning tõestada seda läbi sisulise koostöö Riigikogus ning omavalitsustes.
Kindlasti on tuleb esitada ka küsimus, mis peitub täna Isamaaliidu kaubamärgi taga? Isamaaliit on kristlik-demokraatlik erakond, mis on istunud aastaid opositsioonis, paljud nende kunagised tipptegijad on lahkunud. Riigikogu saalist on eelkõige teada nende käremeelne rahvuslus, mille sisu on venekeelsete inimeste eemalhoidmine Eesti elust, mis tõukaks ühinevast erakonnast eemale venekeelsed valijad.
Millised on Isamaaliidu tegelikud seisukohad ja ideed peamistes riigielu valdkondades ? hariduses, tervishoius, sotsiaalpoliitikas, maksupoliitikas ? ja kas need kattuvad meie ideedega, pole teada. Isamaaliit oponeeris üksjagu meie poliitikat, kui olime valitsuses, ja ka opositsioonis pole meie vahel väga suurt sisulist ühisosa tekkinud.
Kiireks liikumiseks ühinemise suunas on seega täna sisulised erisused paremerakondade vahel liiga suured ja nende ületamiseks oleks vaja tõsist koostöösoovi. Me ei näe Isamaaliidu puhul täna aga seda siirast soovi. Ettepanek liitumiseks, millest enne selle tegemist salapäraselt vaikitakse, ei saa olla siiras, vaid taktikaline.
Ajalehtede kaudu erakondi ei liideta. Meenutan siin ka Tõnis Lukast 5. augustil 2004 SL Õhtulehes: ?Isamaaliit on seadnud eesmärgiks minna iseseisva erakonnana nii omavalitsuste kui ka parlamendivalimistele. Me oleme otsustanud nii seetõttu, et peame Eesti poliitikas kõige olulisemaks programmiliste väärtuste ja sihtide elluviimist, mitte tuulest toodud kombinatsioone.? Sama on ka meie seisukoht.
Põhiväärtuste kaitseks
Lääneliku poliitilise kultuuri põhiväärtustele tuginevad erakonnad ei peaks kiirustama liitumisega enne valimisi. See tähendaks kaotust 2007. aasta valimistulemuse osas. Pigem tuleb moodustada tugev ja usutav koostööl põhinev allianss antud põhiväärtuste kaitseks, mis suudab olla vastukaaluks Keskerakonna ja Rahvaliidu käsi-peseb-kätt-stiilis poliitikale.
Selleks on vaja teha koostööd. Ma pakun välja idee võtta eeskuju Rootsist, kus toimib juba kaks aastat väga edukalt nelja erakonna ? konservatiivid, kristlikud demokraadid, keskpartei ja liberaalid ? allianss eesmärgiga purustada pikalt valitsenud sotsiaaldemokraadid.
See liit toimib väga edukalt, sest viimased pool aastat juhitakse arvamusküsitlustes ja ühiskonnas on koostööd tegevate jõudude suhtes väga positiivne hoiak. Minu hinnangul vajame 2007. aasta valimisteks tugevat koostöölepet Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide, Res Publica ja Isamaaliidu vahel.
Taavi Veskimägi, Res Publica esimees
