SISUTURUNDUS
Euroopa Liit on alates 2004. aastast investeerinud Eestisse üle 7 miljardi euro. See on kümnekohaline arv, mida on tegelikult väga keeruline ette kujutada. Juuli lõpu seisuga oli täpsem summa 7 354 440 597,71 eurot. Ilma nende investeeringuteta näeks Eesti täna hoopis teistsugune välja. Loetelu, mida selle raha eest on tehtud, ei mahuks siia ajalehte mitte kuidagi ära. Kokku on 2021. aasta juuli lõpu seisuga toetatud 37 556 projekti.
Kui vaadata viimaste aastate arengusuundi, võib tunduda, et suur osa rahast on läinud Tallinna ja Harjumaale. Kui toetuste summad maakonniti kokku liita, siis on enim eurosid läinud tõesti Harjumaale, kui aga vaadata summasid elanike arvu kohta, siis muutub pilt oluliselt. Jõgevamaa on ühe inimese kohta saanud 3477 eurot ja Harjumaa kõigest 2854 eurot. See näitab ilmekalt, et Euroopa Liidu toetused jõuavad kõigi Eesti inimesteni. Ühe inimese kohta saadud eurotoetuste tabeli tipus on Järvamaa.
Juuli lõpu seisuga on Jõgevamaale investeeritud kokku 97 668 085 eurot Euroopa Liidu toetusraha. Loetelu sellest, mida nende summade eest Jõgevamaal on tehtud, ei mahuks samuti siia ajalehte ära.
Toome pigem välja mõned näited, mis Jõgevamaal viimasel ajal Euroopa Liidu toetusel on tehtud. Kamari paisjärvel töötab eelmisest suvest alates Eestis ainulaadne meelelahutuslik veepark nimega Wpark. Moodsas veelauakeskuses saab sõita kahemastilises kaablipargis edasi-tagasi ja ka viiemastilisel ringkaabliga varustatud rajal, kus tross veab veelaudurit 643-meetrisel ringil. Wpark hõlmab pea kogu Kamari järve. Pool järvest on veelaudadega sõitjate käsutuses ning pool tavaliste suplejate ja kummilinna külastajate päralt. Seega saab Wparkis mõnusalt aega veeta kogu perega. Säärast ringkaabliga veelauaparki Eestis rohkem pole, lähima sarnase leiab Klaipedas Leedus. Põltsamaa Wpargi rajamist toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist 1 582 118,60 euroga.
Kui Wpark on uue ajastu rajatis nii sisult kui vormilt, siis Kalevipoja muuseum on näide traditsioonide hoidmisest ja väärtustamisest moodsa tehnoloogia abil. Kalevipoja muuseum renoveeriti põhjalikult 2020. aastaks ning siin võib Eesti eeposest tuntud hiidsangari seiklustest interaktiivselt osa saada mängude, filmide ja muude põnevate võimaluste kaudu. Erinevates ruumides saab kogeda muinaskangelase tegusid, panna proovile oma teadmisi ning kinnistada kirjandustunnis räägitut ja raamatust loetut. Kalevipoja Koda pakub rohkelt avastamisrõõmu kogu perele. Muuseumihoones on palju huvitavaid tehnilisi lahendusi ja muuseumi kõrval asub Kalevipoja mänguhoov, kus saab turnida kangelase hiiglaslikel toolidel, kiikuda võimsal kahemehesael või uudistada kunagistes taluhoonetes, kus on peidus rohkelt vana aja asju. Seikluspargis saab aga ronida nii kõrg- kui madalrajal. Kalevipoja muuseumi valmimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fond 1 233 729 euroga.
Euroopa Liidu investeeringud Eestisse jätkuvad ka tulevikus. Eestile eraldatakse perioodiks 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Nende kasutamisel saab olema kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.
Lisaks saab Eesti toetust taaste- ja vastupidavusrahastust ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU – kahe fondi peale kokku orienteeruvalt 1,1 miljardit eurot. Taasterahastu olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu kavatsetakse suunata üle 600 miljoni euro. Investeeringute fookusesse on võetud uuenduslikud rohetehnoloogiad ja säästlik transport, tulevikukindel energeetika ning energiasäästlik elamumajandus. Digivaldkonnas on plaanis toetada ettevõtete digitaliseerimist, avalike digiteenuste arendamist ning kvaliteetset internetiühendust kõikjal üle Eesti.
REACT-EU vahendid hõlmavad kiire kriisiabi toetuseid, mis suunatakse koroonakriisi mõjudega toimetulekuks. Selle toel korraldatakse vaktsineerimist, testimist, reovee seireuuringuid, rahastatakse haiglates isolatsioonipalatite loomist ning koolitatakse tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajaid. Lisaks toetatakse majanduse elavdamist – turismisektorit ja ettevõtlust laiemalt.
Seega investeerib Euroopa Liit neist fondidest kuni 2027. aastani Eestisse veel täiendavalt 4,47 miljardit eurot.
Täpsemat infot uue eelarveperioodi toetuste ja eesmärkide kohta leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt rtk.ee
