Kas konkursi teel leitud jäätmekäitleja peaks olema nõus kliendi poolt varem soetatud prügikonteinerit tühjendama või tuleb osta tema oma? Kes selle küsimuse otsustab?
Kui kliendil on standardkonteiner, mida on võimalik tänapäevatehnikaga teenindada, ei ole prügivedajal alust nõuda uue konteineri soetamist.
Kui kliendil on ?vanaaegne? või ebastandardne konteiner, tuleb prügiveo lepingut sõlmides leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Siinkohal tuleks rõhutada, et eritellimus võib kujuneda kallimaks ning teatud aja möödudes tuleb siiski üle minna standardkonteineri kasutamisele.
Kui mingis piirkonnas on laialt levinud n.ö. ?vanaaegsed? konteinerid, saab kohalik omavalitsus jäätmeveo konkursi tingimustesse sisse kirjutada, et selles piirkonnas tuleb jätkata olemasolevate konteinerite tühjendamist. Antud lisatingimus eeldab jäätmekäitlejalt, et ta soetab lisaks tänapäevasele pressautole ka näiteks metallkonteinereid tühjendava sõiduki. Sellised lisakulud tõstavad prügiveo teenuse hinda.
Kui mitme korteriga majas on otstarbekas hakata jäätmeid korjama liigiti? Kas seda saab samuti kehtestada kohalik omavalitsus?
Jäätmete liigiti kogumise otstarbekuse aluseks on tekkivate jäätmete kogused ja liigid, mis on tihedalt seotud elanike elatustaseme ja tarbimisharjumustega. Selleks, et täita jäätmeseadust, kus on fikseeritud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise piirangud (jäätmeseaduse paragrahv 134) ning töötlemata jäätmete ladestamise keeld (sama seaduse paragrahv 35), tuleb jäätmeid liigiti koguda.
Otstarbekas on eraldada olmejäätmetest pakendijäätmed (olmejäätmetes kuni 30 massiprotsenti) ning biolagunevad jäätmed (olmejäätmetes kuni 60 massiprotsenti). Jäätmeuuringute alusel on näiteks Tallinnas kehtestatud nõue, et vanapaberi ja papi konteiner peab olema kinnistul, kus on vähemalt viie korteriga elamu (korteriühistu, ridaelamu, korterelamu jne) ning biolagunevate jäätmete konteiner kinnistul, kus on vähemalt 10 korteriga elamu.
Jäätmete kogumise korra kehtestab kohalik omavalitsus jäätmehoolduseeskirjaga (volikogu määrus), võttes arvesse kohalikku olukorda ja jäätmekavas püstitatud jäätmekäitluse korrastamise alaseid eesmärke.
Et pakendiseaduse kohaselt on pakendiettevõtja kohustatud tasuta tagasi võtma oma kauba pakendi, ei oleks mõtet korteriühistutelt nõuda pakendikonteineri soetamist või rentimist juhul, kui kõik elanikud on nõus oma pakendid viima tsentraalsesse konteinerisse. Kui see on tülikas, tuleb mugavuse eest maksta ning konteiner ja selle tühjendamine oma ukse ette tellida. Peaasi, et pakendid ei satuks prügilasse. Sama kehtib ka biolagunevate jäätmete kohta.
Kui tiheasustusalal tuleb konteinerit kohustuslikus korras (seaduse järgi!) tühjendada 1 kord kuus, siis kui suur peaks konteiner olema, kas on kindlaks määratud mingi minimaalne suurus? Mida väiksem on konteiner, seda kallimaks kujuneb lõppkokkuvõttes tema tühjendamine kliendile.
Tiheasustusalal tuleb konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus tervisekaitse nõuetest tulenevalt. Eriti soojal ajal hakkavad prügikastid haisema, kärbseid ja närilisi levitama. Soetatava konteineri suurus ja valitud tühjendussagedus peavad olema sellised, et prügikastid üle ääre ei ajaks ning lendprahiga ümbrust ei reostataks. Väikseim standardne plastkonteiner on 140-liitrine.
Jäätmeseaduse alusel (paragrahv 71) sätestab kohalik omavalitsus jäätmehoolduseeskirjaga jäätmete hoidmise tehnilised nõuded, nagu kogumismahutite tüüp, materjal, suurus, konteinerite alus ja paiknemine. Kui elanikel on jäätmemure või omapoolsed soovid ja ettepanekud, tuleb pöörduda linna- või vallavalitsusse. Pole mõtet paanikat tekitada ega teadmatuses piinelda, vaid aktiivselt jäätmekäitluse korrastamise protsessis osaleda, sest kõik on kokkulepete küsimus kolmnurgas kohalik omavalitsus ? jäätmevaldaja ? jäätmekäitleja.
Kas üks kord kuus kehtib ka nn prügikotiteenusele?Kui majaelanikud on ostnud nt RagnSellsist nn rohelise prügikoti ja panevad oma jäätmed sinna, kas see võrdub prügikonteineriga? Kes seda otsustab?
Kui kohalik omavalitsus on jäätmeveo konkursi tingimustesse sisse kirjutanud, et jäätmemahutiks võib olla ka kuni 150-liitrine kilest või niiskuskindlast paberist jäätmekott raskusega mitte üle 15 kilogrammi, siis on see võrdsustatud prügikonteineriga.
HELVE LAASIK
