Kõik põletamisega seotud kaebused tuleb Vahtla kinnitusel esitada Keskkonnainspektsioonile (tel 1313).
Ajalise piirangu tule tegemisel on kehtestanud Jõgeva linnavolikogu oma määrusega.
?See on otseselt seotud haljastuse ja õhku paisatavate saasteainetega. Puude ja põõsaste hooldus toimub üldjuhul enne pungade puhkemist ja pärast lehtede langemist. Lõigatud haiged oksad tuleb kas põletada või toimetada kiiresti prügilasse, et ei nakatataks oma ega naabri aedu,? rääkis Vahtla.
?Juunist novembrini on lõkete tegemine linnas keelatud, sest suvisel ajal valitseb kõrgendatud tuleoht ja suvel kahjustab suits puude lehti ja okkaid ning viljaalgmeid. Viljakandvuse ajal ladestub suits viljadele ja satub toiduahelasse. Hilissügisel ja varakevadel on materjal ligumärg ja ei põle, vaid tossab,? kinnitas keskkonnaspetsialist.
Koduaias võib aastaringselt tuld teha grilliahjus või välikaminas. Jäätmete põletamiseks on Vahtla sõnul ette nähtud periood piisavalt pikk ja igaüks peab sellega arvestama.
?Praegused näiliselt ilusad ilmad on ohtlikud, sest märg suits langeb maha ja just nii kõrgele, et satub kopsudesse. Kui õhus leviv suits sisaldab väävlit, muutub see kopsudes väävelhappeks. Plastmassi ja värvitud puidu põletamisel tekkiv suits on aga kõige hullem mürk, mida inimkond on eales välja osanud mõelda,? selgitas Vahtla.
Keskkonnaspetsialisti hinnangul on avapõletamine ohtlik ka talvel, kuna suits püsib siis kauem kui muudel aastaaegadel. ?Talvel on küttekollete suitsu niigi palju, saasteained ladestuvad, kuna nende ümbertöötleja ? loodus ? puhkab sel ajal,? ütles Vahtla.
Keskkonnaspetsialisti arvates oleks parimaks lahenduseks aga jäätmeid üldse mitte põletada. Vahtla loodab, et ei ole kaugel aeg, mil jäätmete avapõletamine kogu riigis seadusega ära keelatakse.
Õigusaktide teadliku eiramise eest võib keskkonna spetsialisti kinnitusel ka karistada saada.
?Kogemata ju keegi lõket ei tee. Isegi küünla põletamine peab toimuma järelevalve all.
Valel ajavahemikul tule tegemise eest, lõkke järelvalveta jätmise eest või ohtlike jäätmete linnas põletamise eest võib füüsilist isikut trahvida kuni 6000 krooniga, juriidilist isikut aga kuni 50 000 krooniga. Trahvi määravad Päästeteenistus, Keskkonnainspektsioon või politsei ja trahv laekub riigituludesse,? ütles Vahtla.
Ühist kevadist prahivedu Jõgeva linnas Vahtla sõnul korraldatud ei ole. ?Igasugused jäätmed on kinnistuomanike omad ja nad valivad haljastujäätmete käitlemiseks otstarbekaima käitlusviisi: kompostimine, põletamine või prügilasse vedamine. Jõgeval on juba majaomanikke, kellel on eraldi konteiner okste ja lehtede jaoks ning mille tühjendus on korraldatud jäätmeveo koosseisus, jäätmeveolepingus,? rääkis Vahtla.
Üle kinnistu piiri ulatuvate puuvõrade puhul lepivad piirinaabrid omavahel kokku koristuse ja veo tingimustes. Kui kinnistu piirneb tänava, kõnnitee või haljasalaga, lepitakse kokku Jõgeva Linnavaraga.
JAANIKA KRESSA
