Kaubanduses pakutav suur valik paneb inimesi sageli uusi asju ostma ning kodudes leiduvat välja vahetama, millega tekitame paratamatult jäätmeid. Jäätmete teke aga ei mõju hästi meie elukeskkonnale, sest pahatihti ei ole jäätmetest vabanemise meetodid loodusesäästlikud.
Kevadel toimuvad majapidamistes traditsiooniliselt suurpuhastused. Vanadest, tarbetutest esemetest soovitakse vabaneda ning sageli tundub inimestele, et lihtsaim on teha lõke. Üsna tihti võib näha, et lõkkesse lähevad vanad riided, kasutu mööbel, rehvid, plastmaterjalid jne. Nende materjalide põletamisel eraldub keskkonda hulk kahjulikke aineid, mis on inimese tervisele ja keskkonnale väga ohtlikud.
Töötlemata/immutamata puidu põletamine on keskkonnakaitse seisukohalt aktsepteeritav, kuid muude jäätmete, eriti plastide põletamine mõjub keskkonnale vägagi kahjulikult. Plasttoodetel on reeglina materjalimärgistus, mis vihjab, kuidas eset käidelda tuleks (vaata märgistust artikli lõpust).
Plastide põlemisel tekivad väga ohtlikud ühendid
Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleb nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid, mis suure tõenäosusega langevad maha kas põletaja enda või tema naabrite krundile. Nii mürgitab põletaja nii enda kui ka naabrite kodu, maapinna ja põhjavee.
Mittetäielikul põlemisel tekib isegi tavaliste PE-plastide (näiteks kilekottide) puhul kantserogeenseid ehk vähki tekitavaid ühendeid. Üks vanemaid kasutuses olevaid plaste on polüvinüülkloriid PVC, millest on tehtud näiteks vanad heliplaadid. PVC-d ei kasutata enam kuigi palju pakendites, küll aga ehitusmaterjalides (aknad, uksed, lae-põranda-seinaprofiilid ja katted, kaablite isolatsioon jms). Selle materjali kodusel põletamisel tekib kindlasti dioksiine. Teadaolevalt on dioksiinid ühed kõige mürgisemad ühendid, mida inimene on suuteline tekitama, ning tekitame neid just jäätmeid kodus põletades. Dioksiine võib tekkida ka näiteks rehvide põletamisel. Maapind rikutakse prügi põletades ära aastasadadeks. Dioksiinid satuvad maapinnast toiduahelasse ning seeläbi elusolendite organismi. Seetõttu jätkub dioksiinide mürgist mõju ka tulevastele põlvedele.
Kasutud asjad vii jäätmejaama
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu toetatakse omavalitsusi elanikelt ohtlike jäätmete (sealhulgas eterniidijäätmete) ning suurjäätmete kogumise ja käitlemise kulude osas, kui jäätmejaamal on jäätmeseadusega nõutud tegevusload. Kohalik omavalitsus saab jagada täpsemat infot, kas ja kuhu on võimalik jäätmeid viia ning kas selle eest ka tasu nõutakse. Kõik ebavajaliku – vana mööbel, vanad autorehvid, plastesemed jmt – saab, sõltuvalt omavalitsusest, viia jäätmejaama. Jäätmepõletusel on oma koht jäätmekäitluses, kuid seda tehakse spetsiaalsetes kaasaegsetes tehastes.
KAILI KUUSK, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna nõunik
