Valdavalt püsis kuu jooksul keskmine õhutemperatuur tavapärasest 4?5 kraadi võrra kõrgemana ja ainult nädal aega oli 15?20 kraadi võrra külmemaid päevi. Just see nädalane külmaperiood andis aga inimestele rohkesti kõneainet, suurendas huvi ilmanäitajate vastu. 20. jaanuaril maakonnas registreeritud ?30??32 kraadine külm tundus paljudele väga erakordsena. Enamus meist oli jõudnud juba unustada ainult kolm aastat tagasi 2003. a jaanuaris esinenud pakase, mil Jõgeval mõõdeti neljal päeval enam kui ?30 ja kahel päeval enam kui ?35 kraadist külma. Aasta hiljem püstitati Jõgeval registreeritud Eesti külmarekordite (eelmisel sajandil ?43,5°C ja käesoleva sajandil ?36,7°C) auks sammas Piibe maantee äärde Uku kaubanduskeskuse ette. Üldse on Jõgeval esinenud 1922. aastast alates 30-kraadist külma peaaegu pooltel talvedel ? 40 talvel 84st, kusjuures viimase 20 aasta jooksul on sellist külma ette tulnud ainult 5 talvel. Kõige enam on ühe talve kestel esinenud 30-kraadist pakast 16 korral 1939/40. a ja 14 korral 1941/42. a talvel.
Tänavuse jaanuarikülma ajal suurendas külmatunnet tuul ja see aitas pakasel ka kergemini hoonetesse pugeda. Samas aga ei lasknud õhu liikumine temperatuuril veelgi madalamale langeda maapinna läheduses, mis sageli põhjustab okaspuudel, vaarikatel jt taimedel kahjustusi just lume piiril. On teada, et 10-sentimeetrine lumikate kaitseb peaaegu täielikult taimi külmumise eest. Seda kinnitasid ka tänavu Jõgeval tehtud mõõtmised taliviljapõllul. Kui õhus oli külma 30 kraadi, mõõdeti 10 sentimeetri paksuse lumevaiba all 3 cm sügavusel (so võrsumissõlme sügavusel) mullas ?7 kraadi. Enamik lume all talvituvaid taimeliike kannatab veel ?15 kraadist, taliteraviljaorased aga hea karastumise korral isegi enam kui ?20 kraadist külma. Kahjustada saavad rohkem need liigid, mille võrsumissõlm, kasvukuhik asub mulla pinnal (maasikad, taliraps). Tänavuse jaanuari kõige külmemal ajal, kui suur osa Eestimaast oli lumeta, kattis õnneks meie maakonnas põlde 5?12 sentimeetri paksune lumikate. Lund oli õhemalt lääne pool. Tänu korralikule lumikattele võisid meie piirkonnas kannatada taimed külmast ainult neis põllu- ja aiaosades, mille tuul oli paljaks puhunud. Puud ja põõsad on jaanuari keskpaigas valdavalt sügavpuhkefaasis ja kannatavad sel ajal rohkem pakast kui kevade poole. Loota on, et see lühiajaline jaanuaripakane viljapuudele ja marjapõõsastele veel olulist kahju ei teinud. Teistest õrnemad on kirsi- (eriti maguskirsi), pirni- ja ploomipuud, millel võivad tekkida esimesed kahjustused juba vähem kui ?30 kraadiga. Talv on alles ees ja lõplik tõde selgub kevadel.
Pakase ajal suurenes kiiresti mulla külmumissügavus. Kui külmaperioodi eel oli taliviljapõllul muld külmunud vaevu 10 cm sügavuselt, siis 25. jaanuariks suurenes külmumise alumine piir kuni 40 sentimeetrini, kuu lõpuks tuli külmumist veel mõne sentimeetri võrra juurde. Umbes sama paks oli ka Vooremaa järvede jää. Muld on vähem külmunud rohumaadel ja metsa all.
Milline on tavaliselt veebruari ilm? Küünlakuu on keskmise õhutemperatuuri järgi aasta kõige külmem kuu, kuigi senised külmarekordid on registreeritud jaanuaris. Veebruari absoluutseks miinimumiks on ?39 kraadi, mis mõõdeti 1956. aastal. Samas on aga olnud Jõgeva 84 aasta pikkuses vaatlusreas selliseid veebruare, kus minimaalne õhutemperatuur polegi alla ?11 kraadi langenud (1974, 1961). 1990. aastal mõõdeti kuu lõpus juba 10 kraadi sooja. Veebruar on olnud peaaegu lumeta, aga samas on vaatlusaastate maksimum küündinud keskmisena põldudel enam kui 50 sentimeetrini (viimati 1982. aastal).
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
