Jaanuarikuusse jagus nii pakast kui ka sulailmu

Uus aasta algas sulaga. Kahel esimesel päeval püsis õhutemperatuur ööpäevaringselt plusspoolel, maksimaalselt  tõusis kraadiklaasipügal ligi nelja soojakraadini. Lumi kahanes jõudsalt.

3. jaanuariks jäid kõrgemad avatud põlluosad lumest paljaks, künninukid mustendasid, taliteravilja orased tulid laiguti nähtavale. Vesi kogunes lume alla, kuid kauaks sinna püsima ei jäänud, sest muld oli vähe külmunud.

Teed, eriti kruusateed, muutusid jäisteks, vesisteks ja väga libedateks. Edasi jätkusid päeviti soojakraadid, kuid öösiti külmetas ja aeg-ajalt sadas lumelörtsi. 

Püsivalt läks külmaks kolmekuningapäeval

Püsivalt külmaks läks ilm 6. jaanuarist alates. Sulast järele  jäänud lumi muutus kõvaks ja jäiseks, millele sadas peale kohevamat õhulist lund. Esimese kümmepäevaku lõpuks oli keskmine lume paksus Jõgeva ilmajaama lumemõõdu marsruudil saadud andmete järgi 16 sentimeetrini kasvanud.

Kuigi lund oli põldudel ebaühtlaselt (kohati vaevu kümme sentimeetrit), oli seda piisavalt, et kaitsta taimi jaanuari teisel dekaadil saabunud pakase eest. Enam kui 25-kraadist külma registreeriti Jõgeval õhus kolmel kuupäeval: 13., 19. ja 20. jaanuaril. 

Talve senine külmarekord sündis 19. jaanuaril

Kõige külmem oli ilm 19. jaanuaril, kui sai kirja selle talve senine Eesti ametlik külmarekord — õhus ‑28,7 °C. Madalamates kohtades mõõdeti maakonnas veelgi madalamaid õhutemperatuure, kuid need ei lähe ametliku rekordina arvesse. Samuti oli temperatuur -30 kraadist madalam  lume pinnal.

Kolme sentimeetri sügavusel mullas lume all temperatuur üheski vaatluskohas põllul ‑2 kraadist madalamale ei langenud ja taimedel külmakahjustuse ohtu ei tekkinud. Muld jõudis 25. jaanuariks külmuda õhema (kümne sentimeetri paksuse) lumega paikades enam kui 30 sentimeetri sügavuseni, paksu lume (20 sentimeetri) all aga vähem kui 15 sentimeetrit. 

Kuu lõpp tõi jälle sula

Pakase järel püsisid ilmad mõõdukalt külmana peaaegu kuu lõpuni. Ilma muutus 30. jaanuaril koos tuisu ja lörtsisajuga. Lume paksus kasvas viie kuni kümne sentimeetri võrra, kuid hakkas järgmisel päeval kohe kahanema. Õhutemperatuur tõusis kuu viimasel päeval plusspoolele ja aeg-ajalt sadas vihma.

Kokkuvõttes oli jaanuar keskmise õhutemperatuuri (-7,0 °C) järgi viimase 91 aasta keskmisest poole kraadi võrra külmem. Sademete hulk (41) kujunes normile lähedaseks. 

Küünlakuu toob tavaliselt korraliku külma

Milline on olnud veebruari ilm Jõgeval 1922-2012. andmetel? Küünlakuu on viimase 91 aasta keskmise (-7,0 °C) järgi meil aasta kõige külmem kuu. Minimaalseks õhutemperatuuriks on mõõdetud veebruaris -35,0 °C (1956. aastal) ja samuti mullu, kui 5. veebruaril hommikul mõõdeti Jõgeval samuti -35 kraadi, mis oli ka möödunud talve ametlik külmarekord. Maksimaalseks temperatuuriks on 1990. aastal mõõdetud 10,0 °C.

Keskmine lume paksus on veebruaris kuu algul 17 sentimeetrit, kuu lõpus 23 sentimeetrit. Kõige lumerohkem oli veebruar 1926. aastal, kui kuu lõpuks oli üle 70 sentimeetri lund.

2008. aastal mõõdeti maksimaalseks lume paksuseks küünlakuul ainult neli sentimeetrit. Veebruarikuu sademete summa on kõikunud vaatlusaastate jooksul 8 millimeetrist 1994. aastal kuni 88 millimeetrini (1990. aastal), keskmine 31 millimeetrit.

i

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog