Jaanuaris oli tänavu ilm kuni 24. kuupäevani tavapärasest külmem ja kuu viimasel nädalal keskmisest soojem. Minimaalne õhutemperatuur langes Jõgeval kuu jooksul 11 ööl alla -20 ja neljal ööl alla -25 kraadi, mis on keskmisest vastavalt kuue ja kahe öö võrra rohkem.
Kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti 8. jaanuaril – ‑29,1 °C. Selle näitaja järgi on Jõgeva senises tänavuse talve pakaste edetabelis Eestis kolmandal kohal. Veelgi tugevamat külma oli jaanuaris ilmajaamadest Tartus (‑30,0 °C) ja Jõhvis (-29,9 °C). Pakaselistel päevadel tekkis päikese ümber mitmel korral halo (vikerkaart meenutavad kaarjad moodustised).
Muld külmus kohati 50 sentimeetri sügavuseni
Kuu esimestel päevadel kattis maad siinkandis ainult mõnesentimeetrine lumekiht ja 5.‑11. jaanuarini viis-kuus sentimeetrit lund. Et lume pinnal langes kõige pakaselisematel öödel termomeetrinäit alla -30 kraadi, siis olid külma suhtes õrnemad taimed jaanuari esimesel dekaadil suures ohus. 12. jaanuari hommikuks tõusis lume paksus öisest sajust üle kümne sentimeetri ja külmakahjustuste oht vähenes. Esimese dekaadi lõpuks jõudis muld põldudel kohati 50 sentimeetri sügavuseni külmuda.
Omapärase nähtusena sadas 12. jaanuari hommikupoolikul Jõgeval uduvihma, mis madalate temperatuuridega (õhus -8 °C) kohe jäätus ja tekitas autodel ja teistel pindadel jäidet ning lume pinnale õhukese kooriku.
Kuu lõpuks oli lumi meie kandis läinud
Kuni 26. jaanuarini kordagi sula ei esinenud, kuu viimasel viiel päeval aga püsis õhutemperatuur pidevalt null kraadist kõrgemal ja väheseid miinuskraade esines ainult mõnel ööl maapinna lähedal. 28. jaanuaril tõusis maksimaalne õhutemperatuur 5,4 ja 30. jaanuaril 5,5 kraadini. Sulaperioodi alguseks oli lume paksus kasvanud Jõgeva ümbruses ligikaudu 20 sentimeetriseks. Kohev lumi vajus plusskraadidega kiiresti madalamaks, sulamisele aitas kaasa vihmasadu.
Kolme päevaga (26.-28. jaanuarini) sadas 20 mm. 27. jaanuari õhtuks tulid juba künninukid ja rohututid lume seest nähtavale. 28. jaanuari hommikuks oli enamik lund siin kandis läinud ja valgeid laike oli jäänud ainult veel põldude varjulisematesse osadesse. Lumesulaveest ja vihmast kogunesid suured loigud, mitmel pool jooksis vesi üle teede.
29. jaanuari hommikul oli maa uuesti valge. Öösel sadanud sulast lumest tekkinud õhuke kiht oli jäätunud ning teed libedad. Eelmisel päeval tekkinud suured loigud olid jäätunud. Päeva jooksul sulasid lumi ja jää taas.
Kuu viimased kaks päeva olid lumeta ja soojad. Muld sulas pinnalt kuni viie sentimeetri sügavuseni üles. Külmumise alumine piir püsis Jõgeva ümbruse põldudel asuvates vaatluskohtades 36-54 cm sügavusel. 31. jaanuariks jäi vett põldudel vähemaks ja osa loike kadus, mitmed suuremad jäid siiski alles.
Kokkuvõtteks kujunes tänavune jaanuar keskmise õhutemperatuuri (Jõgeval ‑10,0 °C) järgi vaatlusaastate (1922-2015. aastate) keskmisest nelja kraadi võrra külmemaks. Kuu sademete summaks kogunes jaanuaris 54 mm, millest 32 mm sadas viimasel nädalal. Tänavuse jaanuari sajusumma ületas vaatlusaastate keskmist 13 mm võrra.
Veebruar peaks olema aasta külmim kuu
Milline on olnud veebruari ilm Jõgeval 1922.-2015. aastate andmetel? Küünlakuu on tavaliselt aasta kõige külmem kuu keskmise õhutemperatuuriga -7 kraadi. Äärmustemperatuurideks on veebruaris mõõdetud -39,0 °C (1956. aastal) ja 10,0 °C (1990. aastal). Maksimaalseks lume paksuseks on veebruaris mõõdetud 75 sentimeetrit (1926. aastal). Mõnel talvel on maksimaalne lume paksus küündinud küünlakuus ainult kolme-nelja sentimeetrini, viimati 2008. aastal. Kuu sademete summa on veebruaris kõikunud kaheksast millimeetrist 1994. aastal kuni 88 millimeetrini 1990. aastal.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
