Jaanuar oli tavalisest soojem ja lumevaene

Jaanuar algas väga sooja ja sajuse ilmaga. Uusaasta ööl mõõdeti 6,1°C, mis kujuneski kogu kuu maksimaalseks õhutemperatuuriks.


Jaanuari esimesel hommikul lund maas ei olnud ja muld oli sula. Esimese kuupäeva sajuhulgaks kogunes Jõgeval 13 mm, mis moodustab rohkem kui ühe kolmandiku kogu kuu sademete summast.

Jaanuari külmarekord oli meil -21,8

Edasi ilm külmenes. Maapind hakkas külmuma. Lumikate tekkis 3. jaanuari hommikuks. 7. jaanuaril mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks juba -21,8 °C. See jäigi tänavu jaanuaris ainukeseks korraks, kui  õhutemperatuur alla -20 kraadi langes.

Lund oli jaanuari kõige külmemal ööl Jõgeva ümbruse põldudel maas ühe kuni viie sentimeetri paksuselt. Orastel, talirapsil ja -rüpsil paistsid lehed lumest välja. Kuna taliteraviljadel ja talirüpsil asub võrsumissõlm, kasvupung mullas, siis need kultuurid ohus ei olnud.

Lumest välja jäänud leheosad said kahjustatud, kuid lehemass hiljem taastub. Põldudel tehtud vaatluste järgi langes kolme sentimeetri sügavusel mullas temperatuur -3…-5 kraadini, mis on kriitilistest temperatuuridest (-16…-14 kraadist) tunduvalt kõrgemal.

Talirapsil asub kasvupung mulla pinnast ligikaudu kolme sentimeetri kõrgusel ja kohati võis see jääda lumest välja, saada kahjustusi. Lume pinnal langes Jõgeva ilmajaama juures temperatuur alla -27 °C, mis on juba väga ohtlik.

Keskmisest kõrgem temperatuurirežiim

Alates 9. jaanuarist läks ilm sulale. Ülejäänud kuu jooksul domineeris keskmisest kõrgem temperatuurirežiim ja minimaalne õhutemperatuur langes ainult kahel korral alla -10 °C.

Lume paksus tänavu jaanuaris Jõgeva ümbruse põldudel  üle kümne sentimeetri  ei tõusnud. Kõige paksem oli lumikate kuu keskpaigas (seitse kuni üheksa sentimeetrit).

Teise ja kolmanda dekaadi vahetuse soojade ilmadega hakkas lumi kiiresti sulama. 23.-24. jaanuariks oli lumi valdavalt avamaastikult kadunud. Lumesulavesi kattis mõnesentimeetrise kihina tasaseid põlde ja jäätus hiljem.

Taimed jäid osadel taliviljapõldudel kahe kuni nelja sentimeetri paksuse jääkihi sisse, millele sadas kuu lõpuks peale õhuke lumekord. Muld jõudis jaanuaris orase all külmuda 30 ja rohukamara all 10 sentimeetri sügavuseni.

Uduste ilmadega ladestus oksadele jääkiht

Huvitavaks, haruldaseks ja samas ka ohtlikuks nähtuseks oli tänavu jaanuari lõpus uduse ilmadega puudele, põõsastele ning muudele pindadele ladestunud paks jäitekiht. Jäide hakkas tekkima Jõgeva ümbruses laupäeval 28. jaanuaril ja kasvas pühapäevaks ligikaudu kümme millimeetrini, osadel okstel isegi 15-20 millimeetri paksuseks. Jäide esines puudel-põõsastel tuulepoolsel küljel ja moodustas nagu jäälindid oksa kõrval. Teisel põõsa poolel jäide puudus. Oksad vajusid kogunenud jää raskusest longu ja võis näha murdunud oksi. Nähtus püsis 31. jaanuarini.

Kokkuvõttes oli jaanuari keskmine õhutemperatuur (-3,5 °C) viimase 95 aasta keskmisest kolme kraadi võrra kõrgem. Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure oli kogu talve jooksul kogunenud jaanuari lõpu seisuga -230 C, mis on vaatlusaastate keskmisest 170 miinuskraadi võrra vähem. Sademeid kogunes kuu jooksul Jõgeval 33 millimeetrit, mis moodustab keskmisest ligikaudu 80 protsenti.

Veebruar võib tulla talve kõige külmem

Milline on olnud veebruarikuu ilm Jõgeval 1922-2016. aastate andmetel? Küünlakuu on olnud keskmisena talve kõige külmem kuu. Viimase 95 aasta kuu keskmine õhutemperatuur on -6,9 °C. Äärmustemperatuurideks on selles kuus mõõdetud 10,0 °C 1990. aastal ja -39,0 °C 1956. aastal.

Lumerikkamatel talvedel on lume maksimaalne paksus küündinud veebruaris üle poole meetri, viimati 2010 ja 2011. aastal. Samas on esinenud aastaid, kui maksimaalne lume paksus on küündinud ainult mõne sentmeetrini (viimati 2008. aastal). Küünlakuu sademete summa on kõikunud kaheksast millimeetrist 1986. aastal kuni 90 millimeetrini 2016. aastal.

LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog

blog comments powered by Disqus