Jaanuaris jätkus ebapüsiva lumikattega eeltalvine aeg. Kuu keskmine õhutemperatuur (Jõgeval -2,4°C) ületas viimase 95 aasta keskmist (-6,8°C) enam kui nelja kraadi võrra. Eriti soojad olid ilmad esimesel dekaadil. Siis oli kolmel päeval keskmine õhutemperatuur vaatlusrea keskmisest näidust 9-10 kraadi võrra kõrgem ja tihti jäi ka ööpäevane minimaalne õhutemperatuur plusspoolele.
Veelgi soojem on olnud jaanuari esimene kümmepäevak viimase 95 aasta jooksul siin kandis ainult kolmel korral, viimati 2014. aastal. Talve külmuse iseloomustamiseks kasutatava negatiivsete ööpäeva keskmiste õhutemperatuuride summaks kogunes sügisest alates Jõgeval 10. jaanuariks ainult ‑28 °C, mis on senises vaatlusreas kõige väiksem miinustemperatuuride summa.
Äärmuslikult kõrgete maksimaalsete temperatuuridega lõppenud jaanuar Jõgeval tehtud vaatluste järgi silma ei paistnud. Kuu maksimaalseks õhutemperatuuriks jäi 5. jaanuaril kirja pandud 5,0°C, millest kõrgemaid näite on registreeritud 19 korral, sealhulgas käesoleval sajandil 7 korral.
Esimese dekaadi lõpus algas temperatuuri langus. Tekkis õhuke lumikate ja muld hakkas vähehaaval külmuma. Kuu keskpaigas oli selle aasta jaanuari ainuke viiepäevane periood, mille jooksul ööpäevased keskmised õhutemperatuurid olid tavapärasest madalamad. Ühtlasi oli see ka kogu senise eeltalvise perioodi kõige külmem periood. Minimaalne õhutemperatuur langes öösiti -9…-12 kraadini ja päeviti tõusid termomeetrinäidud ainult 2…5 kraadi võrra kõrgemale. Külmatunnet süvendas veelgi tugev tuul. Lund oli samal ajal maas väga napilt ja tuul puhus kõrgemad avatud kohad täiesti paljaks. Vähese lume tõttu külmus maapind jõudsasti. 20. jaanuariks ulatus külmunud mulla alumine piir vaatlusalustel talinisupõldudel enam kui 30 cm ja valge ristiku kamara all 16 cm sügavuseni.
Korralikum lumikate tekkis jaanuaris pärast 18. kuupäeva. Kogu kuu maksimaalne lume paksus registreeriti 23. jaanuaril – põldudel ligi 10 cm. Ka see lumikate püsis lühikest aega. 25. jaanuaril sadas juba vihma, põldudele tekkisid mustad laigud ning järgmiseks hommikuks oligi lumi läinud. Põllud olid pealt vesised ja kohati võis näha veeloike. Maa jäi mustaks kaheks-kolmeks päevaks. 28. jaanuari hommikul olid veeloigud jääs ja päeval moodustus uus õhuke lumikate. Maa jäi valgeks kuu lõpuni.
Jaanuari viimase kolmandiku temperatuurirežiim oli tavapärasest soojem – minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti ‑8,5°C (24.01.) ja maksimaalseks õhutemperatuuriks 4,2°C (25.01.). Soojemate päevadega jõudis muld pealt üles sulada 3…5 cm sügavuseni ja mõnesentimeetrine sula kiht püsis mullas kuu lõpuni. Külmumise alumine piir muutus viimasel dekaadil vähe.
Negatiivsete temperatuuride summa kasvas (sügisest alates) 31. jaanuariks -117 kraadini, mis jääb keskmisest 278 miinuskraadi võrra väiksemaks. Veelgi vähem on samaks ajaks kogunenud miinuskraade viiel talvel, viimati 2007/08. aastal.
Päikest paistis tänavu jaanuaris 14 tundi, mis moodustab vaatlusaastate keskmisest 45 protsenti. Kuu sademete summaks kogunes 35 mm, mis on viimase 95 aasta keskmisest 6 mm võrra vähem.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
