Ainus sõjavõit
1919. aastal olukord Eestimaal nii muretu ei olnud. Kestis Landeswehr?i sõda. Landeswehr oli formeeritud Läti baltisakslaste algatusel ja Saksa okupatsioonivägede toetusel, algse idee järgi saanuks Landeswehr?i eesmärgiks Balti Hertsogiriigi rajamine.
Juunis 1919 tekkisid Eesti vägede ja Landeswehr?i vahel Põhja-Lätis relvakokkupõrked. Sõlmiti küll vaherahu, kuid 19. juunil alustasid sakslased taas pealetungi. Eesti vägedes oli rohkem võitlejaid, sakslastel omakorda ülekaal kuulipildujate ja suurtükkide arvus.
Täna 87 aastat tagasi sakslaste pealetung rauges, hakati taanduma. 23. juuni varahommikul hõivasid Eesti väed Võnnu (Cesise vana eesti nimi). Selle suure võidu auks tähistame võidupüha.
Sakslased taganesid eestlaste eest Riiani. Juulis Riias sõlmitud vaherahu kohaselt pidi Landeswehr Lätist lahkuma. Tänu sellele sai ka Läti seaduslik valitsus taas võimule.
Sajandeid võõra võimu all olnud eesti rahva ülekaalukas võit ? mis saavutati tugeva vastase üle koguni väljaspool Eesti piire ? tõestas, et eestlased väärivad vabadust, sõjavägi oskab selle eest võidelda ja seda kaitsta.
Eesti Vabadussõda, mida peeti Eesti iseseisvuse eest aastatel 1918-1920, on ainus sõda, mille eestlased on võitnud.
Ajaloos tähtsustatakse mõnikord üleliia sõdu ja lahinguid, võite ja kaotusi. Kuid võitu, mis tõi meie riigile iseseisvuse, on võimatu ületähtsustada.
Homsel Võidupüha mälestusmiitingul Torma vallas Kõnnu mälestussamba juures näeme Kaitseliidu Jõgeva Maleva paraadi. Omariikluse sünd oli tihedalt seotud Kaitseliiduga, mida peetakse Eesti riikluse pandiks. 1918. aasta segastel aegadel eelkõige avaliku korra tagamiseks tagalas loodud vabatahtlikust riigikaitseorganisatsioonist kasvasid välja mitmed väeliigid ja väeosad ning piirivalve. Enamik Vabadussõja aegseid ja ka praegusi silmapaistvaid Eesti ohvitsere on tulnud Kaitseliidust.
Kaitseliit koondab lojaalseid kodanikke, kes tahavad ja suudavad vabatahtlikult, tasu saamata töötada riigi sisekorra kaitsel ning turvatunde tõstmisel.
Vabadust tuleb hoida
Vabadus ei tähenda ainult omatahtsi olemist ja võimalust teha, mis pähe tuleb. Vabadusega kaasnevad mitmesugused õigused, kuid ka kohustused ja vastutus. Vastutus iseenda, oma pere, oma küla, linna, valla, maakonna ja riigi ees.
Meie isad võitlesid meie jaoks välja iseseisvuse. Meie peame kättevõidetud vabadust hoidma ja selle oma lastele pärandama.
Vabadus ei ole midagi iseenesest jäävat. Peame oma igapäevaste otsuste ja tegudega pidevalt tõestama, et väärime vabadust ? suudame kõigi riigisiseste ülesannetega edukalt toime tulla ning olla võrdväärsed partnerid rahvusvahelisel tasandil.
Kui eelmistel sajanditel alustati teistelt rahvastelt vabaduse äravõtmiseks sõda, siis tänapäeval kasutatakse muid võimalusi. Näiteks majanduslikke hoobasid või võõra kultuuri sissetungi. Need toimivad mõnikord üsna märkamatult. Seepärast on vabaduse hoidmiseks vaja tarkust ja ettenägelikkust.
Eestil ei ole otseseid vaenlasi teiste riikide seas, samuti pole ette näha kellegagi sõjajalale astumist, miks siis peame olema valmis end kaitsma?
Ohuallikad muutuvad. Sel kevadel elasime teadmisega, et kohe saabub rändveelindudega meie maale linnugripp, mis võib edaspidi ohustada ka inimesi. Ajalehtedest loeme, et kuritegelikud grupid näeksid oma mustades ettevõtmistes Eestit meeleldi transiitriigina. Ka rahvusvaheline terrorism võib ühel päeval ootamatult meieni jõuda. Need olid vaid üksikud näited.
Paratamatult tuleb meil oma kodukohta ja riiki kaitsta. Nii, nagu teevad seda inimesed teisteski riikides. Eestimaalased oskavad seista nii oma koduküla kui terve riigi eest.
Homme kell 13 süütame Kõnnu mälestussamba juures maakonna võidutule. Sellest saavad oma võidutule läita omavalitsuste juhid, koolijuhid, külaseltside esindajad jt. Pidulikul rivistusel osaleb Kaitseliidu Jõgeva Maleva paraadüksus. Päevakohase kavaga esineb ansambel Lindpriid ning Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja Torma valla ühisorkester.
Soovin kõigile headele jõgevamaalastele ilusat võidupüha ja meeleolukat jaanilaupäeva.
AIVAR KOKK,
maavanem Kalevipoja tegude maalt
