Jaani lugu jäi seekord lõpetamata

Pühapäeva õhtul sulgus Vooremaa kaasautori ja endise ajakirjaniku Jaan-Ivo Lukase eluraamat. Jaan pühendus ka viimastel hetkedel pooleli olevatele lugudele ja oma raamatute materjalidele. Aga arvutiavarustesse need jäidki. „Head laupäeva!“ jäi viimaseks sõnumiks toimetajale, kui Jaan taaskord töösse sukeldus.
Jaan oli suure südamega inimene, kelle teadmised ja haare oli suurem kui paljudel teistel ajakirjanikel. Jaan teadis alati, ta julges ja oskas küsida. Vooremaa 70. sünnipäevaks antud intervjuus unistas Jaan suurelt. Ta soovis luua sisu nii raadiosse kui ka videosse ning viimasega tegi ta viimastel aastatel ka suurt tööd. Seega ei olnud imestada, et paljud lood jõudsid ka video vormis vaatajateni.
Tema tööeetika ja jõud oli uskumatu. Polnud imestada, et toimetaja postkastis olid valmis artiklid öösel kell 3. Jaan oli ajakirjanik kogu oma südamega. Ta ei hoolinud, kas parajasti oli öö, päev, jõululaupäev või aastavahetus. Kui oli teema, mida kajastada, oli seda vaja kajastada.
Jaan märkas. Nii pisiasju nagu muudatused linnapildis või ajalehe impressumis kui ka suuremat. Tema tähelepaneliku silma eest ei jäänud miski varjatuks.
Mitte kunagi ei soovinud Jaan kellelegi halba. Tema lood, ka kriitilised, olid alati väärikad, tähelepanu juhtivad, aga mitte iial ärapanevad. Ta väärtustas oma allikaid, hoidis nendega alati häid suhteid ja see oli võti, miks paljud teemad jõudsid tema kõrvadesse enne kui kõik teised neist teada said. Jaan pidas lugu kõigist, mäletas kõigi tähtpäevi ning mõnikord ei kujutanud kõrvaltvaataja isegi ette, kuhu kõik need teadmised küll ometi ära mahtusid.
Jää hüvasti, Ajakirjanik!