Minu käest on mitmeid kordi küsitud – kelle see sammastega maja seal Jõgeva linna Kalda tänava vastas, umbes Kalda tänav 2 kohal, teisel pool jõge, üsna selle kaldal on. Selle maja, praegu aadressiga Mustvee maantee 17, laskis 1928. aastal, oma isatalu maale, ehitada vanema aja populaarne eestlasest Vändra koguduse õpetaja ja sealse gümnaasiumi direktor Jaan Nuudi.
Jaan (Nudi) Nuudi sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuari hommikul) 1867. aastal Jõgeva valla Võduvere küla Mõtte suurtalus. Tema isa Mardi kohta on sünnikandes märgitud saksa keeles – peremees ja köster. Tulevane tunnustatud avaliku elu tegelane õppis 1877-1879 kohalikus külakoolis ja seejärel 1879-1880 Tartu õpetajate seminari harjutuskoolis ning 1881-1886 Tartus F. Hollmanni eragümnaasiumis. 1886. aastal jätkas ta haridusteed õpingutega Tartu ülikooli usuteaduskonnas ja lõpetades stuudiumi augustis 1892.
Samal aastal sooritas ta Moskvas ka konsistooriumi eksamid. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi toonaste liikmete hulgas ainuke üliõpilane Tartumaalt. Keskkooli õpetaja kutse omandas J. Nuudi 1925. aastal.
Alustas tööd Ingerimaal Gubanitsas
Kirikuõpetajale ettenähtud prooviaasta tegi J. Nuudi läbi Volga-äärsetes saksa asundustes ja õnnistati õpetaja ametisse Peterburis 1894. aasta 18. aprillil. Leidis koguduse abiõpetaja koha Ingerimaal Gubanitsas, kus töötas aastail 1894-1895. Ingerimaal Teškovos organiseers ta 1894. aastal koguni uue eestlaste koguduse.
Järgnevalt teenis Nuudi 1895-1909 soome ja saksa koguduste õpetajana Aunuse (Olonets) läänis Karjalas. Ingerimaal töötades abiellus Nuudi 1894. aastal Constance Henriette Grasbergiga (1869), kes olnud sakslane.
Lõpuks leidis Jaan Nuudi töökoha kodumaal, olles aastail 1909-1911 Pärnu mõlemas gümnaasiumis usuõpetuse ja eesti keele õpetajaks. Ühe tema toonase õpilase sõnul muutusid õpilastele vabatahtlikud eesti keele tunnid tema õpetamise ajal ühtlasi Eesti ajaloo, kultuuri ja kirjanduse tundideks. Lisaks kutsunud ta õpilasi ka koju kirjanduslikele õhtuile.
Esimene eestlasest Vändra koguduse õpetaja
- aastal (teisal, et 1913. aastal) valiti Jaan Nuudi Vändra koguduse õpetajaks ja sai Liivimaa konsistooriumilt kutse tulla Vändra-Käru koguduse õpetaja kohale. Väärib märkimist, et Nuudi oli esimene eestlasest Vändra koguduse õpetaja.
Pastoriametist jäi ta omal soovil pensionile ühtedel andmeil 1933. aasta 31. augustil, teistel andmetel 1935. aastal. Aastail 1926-1930 oli ta lisaks Pärnu praostkonna abipraost. Oli tegev Vändra haridusseltsis, majandusühisuses jne, samuti juhtis Vändra haridusseltsi maja ehitamist. On kirjutatud, et Jaan Nuudi ei jätnud kasutamata ühtegi võimalust esineda kõnega vähegi tähtsamal kohalikul koosolekul. Teda on kohapeal peetud ka väga heaks püha sõna jutlustajaks nii oma koguduses kui muudel kirikuelu sündmustel väljaspool Vändrat.
Jaan Nuudist jäi tema eluajal Vändra kohalikku rahvaloomingusse ka heatahtlikke, võimeka isiku mainega kaasaskäivaid lookesi ja vemmalvärsse. Siinkohal üks äratoodud salmike Põltsamaa Teataja 1933. aasta novembrist:
Mis on Vändra Nuudita?
Nagu Eesti Pätsuta,
Pärnu – linna kellata,
Kevade kuldnokata,
Elu ilma pruudita.
Nii on Vändra Nuudita.
(Järgneb)
ÜLO PÄRN
