Algus 29. oktoobri ajalehes
Minu käest on mitmeid kordi küsitud – kelle see sammastega maja seal Jõgeva linna Kalda tänava vastas, umbes Kalda tänav 2 kohal, teisel pool jõge, üsna selle kaldal on. Selle maja, praegu aadressiga Mustvee maantee 17, laskis 1928. aastal, oma isatalu maale, ehitada vanema aja populaarne eestlasest Vändra koguduse õpetaja ja gümnaasiumi direktor Jaan Nuudi.
Ta osales agaralt Vändra gümnaasiumi asutamises. Määrati 1924. aastal Vändra kooli, mis 1925. aastal korraldati tema osalusel ümber põllumajanduslikuks ühisgümnaasiumiks, direktoriks ja ta töötas sellel ametikohal aastani 1931.
Ajalehe andmeil tuli Jaan Nuudi pärast pensionile jäämist isakoju, Mõtte tallu, kus viibis veel 1937. aasta suvelgi. Peaaegu voodihaigena siirdus ta tütre juurde Viljandisse, kus ta suri 1938. aasta 23. oktoobril. Maeti 27. oktoobril Vändra vanale kalmistule. Teda oli ära saatmas Pärnu praost koos kõigi praostkonna õpetajatega. Postimees arvas teda viimsele teele saatma tulnud rahvahulgaks umbes 3000 inimest, millist lahkunut austama tulnud rahvahulka kohalikud inimesed ei mäletavat.
Isa talu eest hoolitses noorem tütar
- Palli andmeil on Võduvere küla järgi asunud Mõtte talu peremeest mainitud juba 1740. aastal. Kogumiku “Eesti talundid, Tartumaa” (1939) andmeil oli Mõtte talu suurus 65 hektarit, sellest põllumaa 30 hektarit ning samapalju heina- ja karjamaad. Teatmiku andmeil oli sel aastal talus viis hobust, 21 sarvlooma ning talutöid tegid neli aastateenijat ja viis suvilist. Ülejõe naaber Vello Mõtte mäletab, et talus peeti nudipealist hallikarvalist maakarja. Jaan Nuudi surmaga päris talu Jaani ja Constantce Henriette vanem tütar Irene-Constanze (1895-1954). Irene abiellus 1921 Viljandi proviisor Johan Luigega, (1888). Neil oli tütar Laine Luik (1924). Jaan Nuudi suri 23. oktoobril 1938 Viljandis tütre Irene juures. Johan ja Irene Luik elasid Lembitu tänav 10, nad küüditati 1941. aasta 14. juunil.
Jaan Nuudi noorem tütar Anna-Margarethe (1897) jäi vallaliseks. Need, kes Nuudide peret tundsid-teadsid, mäletavad, et Anna-Margarethe elas isa majas Pedja jõe kaldal ja hoolitses talu eest. Külarahvas kutsunud teda preiliks või Nuudi-preiliks.
Kui Jõgeva linnast mööda Mustvee maanteed Laiuse poole välja sõita, pöörab kohe peale Energia tänava majade ja aiamaade paremale põldudevaheline kruusatee, mis viib Võduvere külla. Rahvamälestustes kutsutakse seda teed preili teeks. Preili olla jõeäärse uue maja valmides lasknud vedada endisele roobasteele kruusakatte.
Kui rinne jõudis 1941. aastal Põltsamaa lähistele, olla tallu asunud punaarmeelased. 23. juuli ennelõunal jätsid venelased Jõgeva maha. Pärast nende põgenemist polevat Nuudi-preilit enam nähtud. Liikus kumu, et punased ta vägistasid, tapsid ja kuhugi talumaale matsid.
Elmar Kuusvere Jõgeva külast arvas kuulnud olevat, et Anna-Margarethe siiski küüditati või viidi punaste poolt Venemaale kaasa, aga sealt tagasitulijate hulgas polevat teda olnud. Eesti taasiseseisvumise järel tagastati Mõtte talu Laine Tammele (Luik).
Jaan Nuudit autasustati 1930. Aastal V klassi Kotkaristiga, tegevuse eest Kaitseliidu Vändra malevkonna toetajaliikmena. Iseenesest on ühe maavaimuliku autasustamine ordeniga sõjaliste teenete eest harukordne ja annab tunnistust autasustatu ülimalt tähelepanuväärsest panusest Kaitseliidu edendamisse. Riiklik autasu, Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk annetati talle 1938. aasta 24. veebruaril. Kiriklik Kuldrist 1907. aastal.
ÜLO PÄRN
