Aban on 1762. aastal rajatud alevik Venemaal Krasnojarski krais, mis asub Abani jõe ääres.
Aastatel 1951–1954 elas Abanis kirjanik Jaan Kross ning 1951–1953 jagas ta ühist kodu Kustarnaja tänaval asuvas väikses majas Alma Vaarmanniga (1902–1992). Vaarmann oli 1935–1937 õppinud Moskvas kirjandusinstituudis ja oli kõige tugevam innustaja, et Kross pühenduks kirjanikuande realiseerimisele. Sel määral polnud seda suutnud ei Krossi ema ega ka esimene abikaasa, hiljem tõlkijana tuntuks saanud Helga Pedusaar (1920–2002).
Alma Vaarman võttis aastatel 1951–1953 enda kanda Jaan Krossi materiaalsed ja majandusmured, mis võimaldas asumisel olnud noorel mehel pühenduda enda vaimsele arendamisele ja kirjanduslikele katsetustele.
1953. aastal ostis Jaan Kross Abanis endale juba oma maja Gontšarnaja tänavale, kuhu ta kolis koos asumisel olnud Helga Roosiga (1917–1998), kellega oli ametlikult abielus 1954–1958. Nagu kinnitavad Jaan Unduski publikatsioonid, algas Jaan Krossi professionaalseks kirjanikuks saamine kindlasti asumisel viibimise ajal Abanis, mitte alles Eestisse naasmisel aastal 1954.
Jaan Unduski andmetel olid Krossi tähtsamad algupärandid, millel kallal ta Abanis töötas, värssromaan „Tiit Pagu“, mida asus Kross kirjutama juba 1951 suvel või varasügisel, Ameerika-teemaline sotsiaalkriitiline näidend „Marc Edfordi kaitsekõne“ ja poeem „Games“, mida ta kirjutas ilmselt juba aastast 1952.
Jaan Krossi elukaaslaseks ja loominguliseks innustajaks olnud Alma Vaarman jäi Abani asumisele kuni 1956. aastani, kuni sai lõpuks võimaluse Eestisse naasta. Kuid Krasnojarski krais alanud loominguline koostöö Vaarmani ja Krossi vahel jätkus ka Eestis, mida kinnitab asjaolu, et juba 1957. aastal ilmus raamatuna nende ühine uurimus „Tallinna proletaarse teatri ajaloost I“. See on mõlema autori ametlikus bibliograafias kirjas kui esimene suurem publikatsioon. Kas taolise teose koostamist võisid Vaarmann ja Kross kavandada juba Abanis asumisel viibimisel, vajaks veel uurimist.
Peeter Järvelaid, õigusajaloolane
