Kirjutama ajendasid mind viimastel kuudel ilmunud artiklid Jõgeva jäähalli teemal. Järgnevalt mõned seisukohad ja faktipõhised andmed, millega jäähalli kavandades arvestama peaks.
<font size=”2″ face=”arial,helvetica,sans-serif”>Mulle meeldib väga jäähoki ja olen seda mängu ka ise tänaseni harrastanud.
Linnapeana on mulle seetõttu väga südamelähedane mõte, et Jõgeval võiks olla kaasaegne jäähall. Tahan hakatuseks tunnustada kõiki, kes on Jõgeva jäähokitraditsioonidele aluse pannud, ning neidki, kes visa veendumusega juba paarkümmend aastat on elus hoidnud mõtet, et kaasaegse jäähalli rajamine väikelinna on võimalik.
Üks asi ehitamine, teine ülalpidamine
Ehkki pingeline linnaeelarve ei võimalda tõenäoliselt veel lähiaastatel koppa maasse lüüa, pole jäähokitraditsiooni edasikandmist sooviv Jõgeva linnavalitsus jäähalli mõtet maha matnud. Suvel valminud eskiisprojekt võimaldab alustada Aia tänavale, olemasoleva spordihoone kõrvale jäähalli ehituse eelprojekti koostamist, mis hinnanguliselt maksab 150 000- 200 000 krooni.
Jõgeva linnavolikogule esitatud 2011. aasta linnaeelarvesse kahjuks nimetatud summa ei mahtunud. Ka Jõgeva linna arengukavas prognoositud mitmed tegevused ja summad on ajaootuses — nii, nagu ka jäähalli ehitamine.
Üks asi on ehitamine, teine asi ülalpidamine. Samas teeme seda kõike piirkonna inimestele ja linna arengu heaks. Kui jäähalli käive võiks tõesti küündida 2,5 miljoni kroonini aastas, nagu plaanide tegemisel arvatud, siis selles oleks oma osa linnaeelarvest tulev toetus lastele koolitundide läbiviimiseks ja spordiklubide tegevustoetuseks. Hinnanguliselt võib see küündida kuni 500-700 000 kroonini aastas. Täna ongi SA Jõgeva Sport nõukogus aruteluks olnud, kust leida tõepäraseid tuluallikaid, kuidas mõjutab jäähalli tegevus kogu linna spordielu ja milliste vahendite arvelt võtab linn laste ja noorte treeningute tarbeks raha.
Ainult heast tahtest ei piisa
Peame tunnistama, et vaid heast tahtest ei piisa, raha on jäähalli rajamisel siiski peamine — nii ehitamiseks kui käigushoidmiseks. Uisutada ja hokit mängida tahavad kõik, aga keegi peab selle kinni maksma. Jäähall ei ole Jõgeva ja Põltsamaa vahele rajatud gaasitoru, mis ootab gaasi lahtikeeramist tänini. Me ei ole nii rikkad, et hoogsalt ehituse vundamendiga alustada, lootes, et raha katuse jaoks ning jäämasinate käigushoidmiseks toob jõuluvana. Tasub meenutada spordihoone Virtus ehitamist, millega kunagi suurejooneliselt alustati, kuid enne valmimist kasvasid hüljatud müüride vahel kased kõrgeks.
Rahastamisvõimalusi on otsitud ka väljastpoolt linnaeelarvet. Majandussurutis on toetajate leidmist seni kammitsenud. Entusiastide poolt valminud eskiisprojekt näeb ette, et tulevikus rajatav jäähall moodustaks olemasoleva spordihoonega Virtus ühiselt funktsioneeriva maja. Uus peasissekäik oleks jäähalli poolt, mis võimaldaks kasutada ühist administraatorit, suurürituste puhul olemasolevaid garderoobe ja riietusruume.
See lahendus on säästlik ja loob eeldused kaasaegse multifunktsionaalse spordikeskuse rajamiseks. Maailm muutub ja muutuvad tehnoloogiad. Hiljaaegu lugesin uudist, et Hiiumaa ujula kavandab osa küttekulusid säästa päikesepatareisid paigaldades. Kindlasti jääb tehisjääd tootes üle energiat, mida saab kasutada vee soojendamiseks ja hoone küttekulude vähendamiseks kogu kompleksi tarbeks.
Üks külmalinna atraktsioone
Jäähall võiks olla üks külmalinna atraktsioone. See ei pea olema vaid hokiväljak ja uisuplats. Julgete mõtete maailmast pakun, et samasse võiks rajada näiteks väikese ruumi, kuhu saab aastaringselt soojas jopes sisse astuda, et omal nahal kogeda, kui krõbe on Jõgeval mõõdetud Eestis absoluutne temperatuurimiinimum – 43,5 kraadi.
Lõpetuseks soovin, et viie või kümne aasta pärast on Jõgeval valmis kaasaegne jäähall, mis linna turiste toob ja maksumaksjad liigselt ei koorma. Seni teeme edasi tööd, rõõmustame saalihokimängijate edusammude üle ning kasutame talispordi harrastamiseks tänavuse supertalve võimalusi.
KALMER LAIN, Jõgeva linnapea
