Kolmapäeva pärastlõunal jäi Põltsamaa jõgi Kamari paisjärve läheduses ummuksisse ja ujutas üle lähedal asuvad Kolga talu maad.
“Jõgi hakkas üle ajama kolmapäeva lõuna paiku ja veetase tõusis väga lühikese aja jooksul ligi poole meetri võrra. Maja ja abihooned on vee all. Õues on vett poolde säärde,” rääkis Kolga talu peremees Uno Linnuste.
Et ümbruskonnas on veel mitmeid majapidamisi, siis otsustas Jõgevamaa päästeteenistus neljapäeval suurema ohu ärahoidmiseks kohale kutsuda Tartu üksikpäästekompanii demineerimisgrupi. Lõhkamistöid jälgis ka Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi.
Kui Eestis on jõgedel ja järvedel jäärusu varemgi lõhatud, siis Jõgeva maakonnas oli see esimene juhtum.
Alguse sai kõik juba 1. jaanuaril, kui vesi ähvardas üle ujutada Põltsamaa linnas suure silla tagused alad. Üleujutuse põhjustas rüsijää, mis ummistas silla taguse. 2. jaanuari hommikul loksus suurvesi juba Ranna restorani tagaukse all ning palju ei puudunud, et vesi ulatunuks postkontorini.
Linnavalitsuse kiire sekkumise järel suudeti vesi Suure silla tagant liikuma saada, kuid linnast valla pääsenud suurvesi hakkas omakorda ähvardama allavoolu jäävat Kamari veehoidla tammi. Kui suurvesi järsku paisu tagant lahti pääseb, ei jõua Kamari hüdroelektrijaama tammist nii suures koguses vett üle voolata. Veehoidla hakkab üle ajama ning vesi võib rikkuda läheduses paiknevate eraomanike põllumaad ja lõhkuda osa Kamari poole viiva asfaltteest, mis lõikaks ära ühenduse linnaga.
Katastroofi ärahoidmiseks lõhkusid Põltsamaa tugikomando mehed tammi taha kogunenud rüsijää ning vesi pääses taas liikuma. Möödus aga vaid mõni päev, kui juba läkski päästjate abi vaja Väike-Kamaris.
Tammemäe turismitalu uppumisohus
Teisipäeval hakkas vesi Pedja jões Tammemäe turismitalu piirkonnas tõusma ja neljapäeva hommikuks oli veetase kerkinud juba ligi meetri. See viimase poole aasta jooksul juba viies uputus ohustab tõsiselt turismitalu rajatisi ja jõesaart. Ka on talu välikamin ärauhtumise ohus ning veski võll on kõrge veetaseme tõttu ohtlikult jäätunud. Turismitalu peremees Risto Viht raius lõpliku jäätumise ärahoidmiseks kogu öö kangiga veskivõlli ümbrusse tekkivaid jääkuhjatisi.
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse veespetsialisti Enn Selgise sõnul on vee vool Pedja jões takistatud Tammemäe turismitalust ligi kilomeeter allavoolu. Lõhkamistöid aga veel ette ei võeta.
“Praegu on esmaseks eesmärgiks veetaseme jälgimine jões,” teatas Selgis neljapäeva õhtul.
Olukorraga käisid tutvumas paljud ametnikud ja asjaosalised; inimesed pääste- ja keskkonnateenistustest, samuti Tõrve Elekter OÜ juhataja Tõnis Kraav. Kõiki osapooli rahuldava lahenduseni seni veel jõutud pole.
Veetõus jätkub ja reede lõunaks oli Pedja jõe veetase Tammemäe turismitalu lähedal kerkinud ligi paarikümne sentimeetri võrra. Reedel käis Jõgevamaa Keskkonnateenistuse veespetsialist Enn Selgis teist korda Pedja ääres oludega tutvumas.
“Reedel Tammemäe turismitalu ja Tõrve paisu juures olukorraga tutvumas käies selgus, et Tammemäe talu juures on Pedja jõe veetase neljapäevaga võrreldes tõusnud umbes 15 sentimeetrit. Pedja jõgi on osaliselt ummistunud Tammemäe talust umbes 200-300 meetrit allavoolu.
Tõrve paisult eemaldati osa luuke
Allpool kuni Tõrve paisuni värskeid üleujutusi ei olnud ja veetase oli seal viimaste päevade jooksul pigem langenud. Tõrve paisu juures oli veetase jätkuvalt normis ja see ei olnud neljapäevaga võrreldes tõusnud. Samas eemaldati Tõrve paisult ka osa luuke, et Tõrve paisjärve veetaset täiendavalt alandada,” rääkis Selgis.
Kas see likvideerib ummistused Tammemäe turismitalu lähedal, on küsitav, sest pais jääb ummistuskohast ligikaudu 4,5-5 kilomeetri kaugusele ja ei mõjuta otseselt Pedja jõe veetaset. Keskkonnateenistusel puuduvad andmed, et seoses Pedja jõel toimunud ummistumistega oleks kannatajaid ka teistes majapidamises.
“Ummistuste ja üleujutuste puhul ei saa otseselt süüdistada Tõrve paisu ja selle haldajat. Pigem on siin tegu ebatavaliste asjaolude kokkulangemisega. Aastalõpu rohkete sademete tõttu tekkis suurvesi. Sellele järgnenud külmalaine tõi kaasa jäätumise. Tekkinud jääsupp ja põhjajää hakkasid veekogusid ummistama,” teatas Selgis.
Veetase jõgedes on tõusnud talvise aja kohta väga kõrgele. Emajõgi ei võta enam juurdetulevat veehulka vastu ning seetõttu on nii Põltsamaa kui Pedja jõgi üle kallaste tõusma hakanud.
Ohtlikke olukordi on ka mujal Eestis. Suur jäämass on kogunenud Pärnu jõele Kurgja muuseumi veskitammi ja silla taha. Nende rajatiste päästmiseks paigaldavad Pärnumaa kaitseliitlased 300 laengut ja lasevad laupäeval jäämassi õhku.
“Looduses on tekkinud sel talvel ekstreemne olukord. Kas just meie maakond on teiste maakondadega võrreldes halvemas olukorras, kuid nii Põltsamaa kui ka Pedja jõele on rajatud palju tõkestusrajatisi. Me jälgime tammide kõrguste reguleerimisi. Praegu ei ole selles osas tõsiseid rikkumisi avastatud ja kelleltki ei ole veekasutusluba ära võetud. Me kaardistame kogu probleemistiku. Samas tahame maakonnajõgede kõikidele tõkestusrajatistele teha keskkonnamõjude hindamise. See nõuab aga väga korralikke ja täpseid uuringuid ja ka raha,” rääkis Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep.
RAIVO SIHVER
