Ja ongi kogu moos

“Jääk lihtsalt oli suurem ja kogu moos” – selline oli Jõgeva linnapea Kalmer Laini vastus minu küsimusele linnaeelarve arutamisel. See näitab ilmekalt praeguse linnavõimu arusaamist asjadest ja suhtumist. Eelarve käsitlemist volikogus ilmestaski just linnapea suutmatus vastata esitatud küsimustele, volikogu esimehe püüe volikogu juhtimise asemel selle liikmetele loengut pidada ja koalitsiooni liikmete tuim ootus, millal juba saab eelarve poolt kätt tõsta. Kuid enne seda oli tarvis käsitleda veel teisi teemasid.

SA Jõgeva Sport põhikirja muutmine

Möödunud nädala Vooremaa kirjutas, et Reformierakond üritab muuta sihtasutuse põhikirja, lisades sinna punkti stipendiumide maksmisest sportlastele ja treeneritele. See on ju iseenesest väga tore võimalus, sest treenereid tasustatakse tõesti naeruväärselt väikeste summadega, kui üldse. Kindlasti oleksime me seda eelnõud toetanud. Volikogu rahanduskomisjonis aga selgus, et selleks otstarbeks on koalitsioon juba ka eelarvesse raha plaaninud. Jälle tore! Tore aga ei ole see, et volikogu esimehe Meelis Pauklini sõnul on see raha määratud konkreetselt Reformierakonna fraktsiooni liikmele Marko Saksingule.

Aga teised treenerid? Kuigi volikogu esimees püüdis volikogu istungil põiklemise ja hämamisega konkreetsete küsimuste eest kõrvale hoiduda, ei ole siin mõtet kavaldada. Tema ütlus raha sihi kohta on rahanduskomisjoni protokollis must valgel kirjas.

Milleks siis selline tsirkus 65 000 krooni pärast? Mälusoppides kaevates tuleb meelde paari aasta tagune olukord, kui tollane abilinnapea Lain küll nii agaralt Jõgeva Tähet ei toetanud. Meenub ka tolleaegse reformierakondlasest volikoguliikme Viktor Nõmme esinemine spordiküsimuste käsitlemisel, kus ta tõi välja palju negatiivset  Jõgeva Tähe treeningprotsessi ja maine kohta. Siis kogus Marko Saksing hääli Rahvaliidule.

Nüüd, kui Saksing on Reformierakonna häälepüüdja, on ju vaja võlad tasuda. Nii lihtne see ongi — ja kogu moos. 

Matusetoetus kui viimane austusavaldus

Tegin ettepaneku kehtestada ka Jõgeva linnas matusetoetus. On selge, et peres juhtub rõõmsate sündmuste kõrval ka kurbi. Surm tuleb  vahel väga ootamatult. Võib-olla ei ole kodus parajasti  üldse raha. Palju aga maksab juba ainuüksi puusärk ja muu vajalik. Pisike peielaud võiks ehk ikka ka olla. Lõpuks võiks linn oma elanikule toetamisega viimast austust avaldada.
Reformierakonna ja IRL poolt oli matusetoetuse kehtestamisele nii palju vastuväiteid, et nende üleslugemiseks ei piisa ajaleheruumi. Eriti küüniline oli Meelis Pauklini väide, et need, kes surevad, on rikkad, ja pärast pole enam vaja kulutusi teha. Teate, doktor Pauklin, Jõgeval ei olegi just väga palju rikkaid, ja võimalik, et lahkunu oli pere ainus toitja. Aga järelejääjad peavad pärast tema kaotust edasi elama.

Matusetoetus pidi koalitsiooni sõnul võtma linnaeelarvest liiga palju raha. No andestage, juba selle rahaga, mis kinkisime Marko Saksingule, saaks igat teise ilma lahkumist toetada rohkem kui tuhande krooniga — ja kogu moos. 

Linnaeelarve menetlemine 

Kuigi see on linnavolikogu kõige tähtsam otsus terveks aastaks, ei ole siin palju öelda.

Opositsiooni ettepanekuid volikogu ei arutanud. Arutas vaid kuueliikmeline rahanduskomisjon. Ka seal käis asi väga lihtsalt. Linnavalitsuse ja koalitsiooni ettepanekud said häälteenamuse. Keskerakonna ja Rahvaliidu ettepanekud poolehoidu ei leidnud. Kuigi meil mõlemal oli mitu ettepanekut, ei vaevunud komisjon neid isegi ühekaupa hääletama, vaid paketina: kui on ikka opositsioonist, siis vastu.

Ka koalitsiooni ettepanekute hulgas oli minu arvates häid ideid, mille poolt ka meie oleksime tahtnud käe tõsta. Kahjuks ei antud meile selleks võimalust, sest hääled olid niigi koos.

Volikogu istungil taandus arutelu pigem linnapeale küsimuste esitamiseks, millele ta eriti vastata ei suutnud. Linnavalitsuse finantsjuhti, kes eelarve ette valmistas, ei olnud linnapea millegipärast istungile kaasanud. Sellist asja näen ma küll kaheksa aasta jooksul esimest korda.

Kui opositsioon huvitus ligi nelja miljoni krooni suurusest eelarve muutusest võrreldes algvariandiga, arvas linnapea, et kui ta oleks teadnud, et me seda küsime, oleks ta ette valmistanud. Tule taevas appi!

Selles olukorras täielikus pimeduses kobades oli sellist eelarvet mõeldamatu toetada ja seetõttu loobus opositsioon hääletamast ja lahkus istungilt.

Järgmisel päeval helistasin linna finantsjuhile ja volikogu liikmena pärisin tema käest eelarve kohta selgitust. Sain kiiresti selgeks, milles eelarve probleemid on. Võib-olla on tänaseks ka linnapea  selle enesele ja oma koalitsioonikaaslastele selgeks teinud.

Volikogu istungil tunnetasid ka IRL liikmed, et linnapea ei suuda eelarve kohta  ammendavaid selgitusi anda ja tegid selle kohta vastava avalduse. Kuid teerull on teerull.

Ja ega koalitsioon saanudki eelarvet vastu võtmata jätta. Järgmise päeva Linnalehes, mis volikogu istungi ajal oli juba trükis, ütles linnapea: “…tänu üksteisemõistmisele ja koostööle sai eelarve vastu võetud.”

Järelikult kutsuti meid volikogu istungile ainult sooja õhku suust välja puhuma ja ongi kogu moos.

iii

AARE OLGO, Jõgeva Linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees

blog comments powered by Disqus