Vastuseta küsimused ja kahtlused kadusid Mottola lennujaamas, kus kaks itaallannast kohalikku õpetajat talle vastu tulid ja nad omavahel kohe suhtlema hakkasid. ?Itaallased saavad suurepäraselt hakkama ka kümne inglisekeelse sõnaga. Keegi ei põe sellepärast, et midagi valesti läks, ennast suudetakse arusaadavaks teha vajadusel ka käsi ja jalgu appi võttes. Ja paber ja pliiats on ka olemas ? kui muidu aru ei saa, joonistatakse. Keegi ei tunne ennast tõrjutuna,? rääkis Sadala õpetaja.
Juba esimesel õhtul restoranis õhtustades üllatas eestlannat itaallaste restoranikultuur. ?Seal jooksevad lapsed ringi, kõik räägivad rõõmsalt. Ei mingit viisakat vaikust,? kõneles Barbara.
Pealekauba küsisid itaallased iga viie-kümne minuti tagant, et kuidas te end tunnete. Ja see ei olnud võlts huvi pelgalt viisakuse pärast. ?Tegelikult läheb neile korda, kuidas te end tunnete,? rääkis Barbara Laul.
Veel kartis Sadala kooli algklasside õpetaja enne reisi, et pole piisavalt ametlik Soti, Saksamaa ja Prantsusmaa koolide direktorite seas. ?Absoluutselt asjatu kartus! Kõik need lipsustatud mehed olid vaba aja riietuses, nende olekut võis kirjeldada sõnadega: tere, maailm, ma olen siin, rõõm teid kõiki näha!?
Koos Sadala Põhikooliga tegutsevad esialgu seitse kooli ? Mottola teine algkool Itaaliast, Alva algkool Shotimaalt, Wiesmoori algkool Saksamaalt, Ecole algkool Prantsusmaalt, lisaks veel algkoolid Kreekast Katerinist ja Poolast Podstawowast. Koolid mõtlevad välja projekti teema, milleks antud juhul on ?Meie, eurooplased, üheskoos?.
Kolme õppeaasta jooksul peab jõudma palju ära teha. Nii on näiteks kokku lepitud, et iga kool teeb oma ajalehe, seejärel korjatakse need kokku ning antakse välja üks ühine leht, teisel aastal video ja kolmanda aasta esimese poolaasta tulemusel raamatuke ja teisel poolaastal viiakse õpilaste kirjad teemal ?Mis mulle meeldib Euroopas? Brüsselisse.
Ühisprojektis osalemise eesmärgiks on laste suhtlemisoskuste parandamine, st et nad oskaksid suhelda mitte ainult isekeskis, vaid ka võõrastega. Õpetajatele pakub projekt keelekoolitust, võimalusi koos õpilastega reisida, teha erinevaid asju.
Projekti osalised kontakteerusid esialgu e-kirja teel. Esimest korda saadigi kokku 10. – 14. detsembrini Lõuna-Itaalias Mottola linnas, mis on umbes Tartu suurune.
Omavahel suheldi keeles, mida vestluspartnerid parasjagu mõlemad kõige paremini valdasid ehk sakslastega enamasti saksa keeles, itaallastega inglise keeles.
Need erilised itaallased
Eesti ja itaalia õpetajad erinevad kõiges ? esiteks kannavad itaallannad rohkesti ehteid, meie koolides on harva mõnel õpetajal mõni tähelepanu tõmbav ehe. Õpetajad on vahetud, emotsionaalsed. Meil pole heaks tooniks oma emotsioone välja näidata.
Itaallaste klassid on täiesti tühjad ? lauad, toolid, pisike tahvel, riidenagi ja paar riiulit. Lapsed kasutavad vaid kaht värvi kirjutusvahendeid ? tähtsad asjad kirjutatakse punasega, ülejäänud sinisega. Neil on suured vihikud ja küllalt vähe õpikuid.
Lasteaiaosa kandsid lapsed Mottolas valgeid kitleid ja algkooliosas tumesiniseid, kitlite all on loomulikult oma riided. Lastel olid saapad jalas, kellelgi ei olnud kingi vahetusjalatsiteks.
Mottola teine algkool oli just lõpetanud eelmise ühisprojekti ja raamatu kokku pannud ning nüüd esitlesid nad seda uue projekti esimese töökoosoleku ajal.
Raamatu esitlusel osales väga palju tähtsaid poliitikuid, nii kohalikke kui ka kaugemalt.
Raamatu esitluse ajal jooksid väiksemad rõõmsalt ringi, kui tähtsad mehed kõnesid pidasid. Õpetajad ei keelanud neid. Hiljem, kui lapsed laulsid ja tantsisid, jäi kohati mulje, et iga laps laulab omal viisil. Jällegi ei häirinud see kedagi, peaasi, et lastel endil oleks lõbus ja nad end hästi tunneksid.
Koolis polnud riietusruumi ega radiaatoreid. Lõunaks mindi koju sööma, pärast seda tuldi jälle kooli tagasi. Pärast lõunat olid tööõpetuse, kunsti, kehalise kasvatuse ja muud sellised tunnid, mis vaimset pingutust ei nõua. . Lapsed olid koolis kella kuueni õhtul.
Mottola tänavad on üsna kitsad, kuid seal mahuvad sõitma nii suured kui ka väikesed autod. Kusjuures mõlgitud sõiduvahendeid Barbara Laul ei näinudki. Liiklus oli üsna tihe ja temperamentsetel itaallastel oli kogu aeg kiire. ?Ma ei saanud aru, kuidas meid vastu võtnud õpetaja ühe käega autot juhtis, teises käes pidevalt helisev mobiiltelefon. Rääkimise ja roolikeeramise vahel jõudis ta veel ka käike vahetada ja autosolijatega suhelda,? rääkis Barbara Laul.
Mätaskatused ja kiviaegsed koopad
Mottola ümbruses on väga palju kiviaegseid koopaid. Linn ise on vana, vanimad katedraalid pärinevad XI ja XIII sajandist. Maalingud on väga haruldased.
Meil oli detsembris lumi maas ja veidi külmagi, Lõuna-Itaalias korjati oliive ja apelsinid hakkasid valmis saama.
Veel käidi koos vaatamas Alberobello linnakest, kus kõikide majade katused on laotud kividest, kuid mörti nende sidumiseks pole kasutatud, katusekivid meenutavad kohati ka meie paekivi. ?See on väga omapärane vaatepilt,? märkis Laul.
Loomulikult käisid kõik külalised ka mere ääres. Sooja oli 16 kraadi, kohalikele oli ilm jahedavõitu, põhjamaalased kõndisid T-särgi väel ja rõõmustasid, sest nende jaoks oli mõnusalt soe.
Vastuvõtul Mottola linnapea juures tuli Barbara Laulil selgitada, et me kuulume Euroopa Liitu ning NATOsse ja et Eesti pole Venemaa osa. Viimane fakt oli lõunaitaallastele üllatuseks. Veel uskusid itaallased, et eesti keel on üks slaavi keeltest ja meie tähestikuks on kirillitsa. Suur oli nende üllatus, kui selgus, et eesti ja itaalia tähestikud on väga sarnased ja meie keel kõlalt pea sama kaunis kui itaalia keelgi.
?Teised koostööpartnerid teadsid Eestist rohkem, aga Itaalia on nii suur maa, et küllap itaallastel pole vaja teistest riikidest väga palju teda,? nentis Barbara Laul.
Aastal 2007 kohtutakse Sadalas
Sadala koolis liituvad projektiga kindlasti ka teised õpetajad, Barbara Laul üksi paratamatult kõike ära teha ei jõua. Väga palju toetab ka koolijuht Enn Kurg.
Tööd on selle projektiga täpselt nii palju, kui ette võtad, tunnistas õpetaja Laul. Eks kõik õpetajad ole ajahädas, sellepärast pole mõtet võtta üle jõu käivaid kohustusi.
Kogu projektiga liitunud seltskond on Barbara Lauli jaoks väga huvitav, töö tõotab tulla väga põnev. Kui projekt heaks kiidetakse, saavad kõik osalised sügisel kokku Katerinas, kevadel Iirimaal ja 2007. kevadel peab kolleege võõrustama Sadala kool. Ettevalmistavat lähetust rahastas Euroopa Komisjon läbi Socrates Eesti büroo.
Socratese programmi Comeniuse projektiga liitumiseks sai Sadala Põhikooli direktor Enn Kurg mõtte ühel koolitusel. Comeniuse projektis peavad ühinema vähemalt kolm kooli erinevatest Euroopa riikidest.
HELVE LAASIK
