Nädal varem korraldati lasteaia- ja algkooliealiste hulgas Kalevipoja-teemaline joonistusvõistlus. Veerandsaja joonistuse hulgast valis Põltsamaa kunstikooli juhataja Ethel Hakkaja välja isikupärasemad ja huvitavamad ning seadis neist kollaa?itehnikas kokku pildi, mille järgi hakatigi seinale freskot kandma.
Vastutus oli suur
Ehitustöödega on hoones juba niikaugele jõutud, et saab hakata olulisemaid ruume ilmestama. Nii asutigi ellu viima plaani kujutada saali ühel seinal Kalevipoega. “Lava meil kavas teha ei olnud, tahtsime, et oleks mingi teistmoodi koht ja kujundus. Jõgevamaa ju ikkagi Kalevipojaga seotud. Ethel Hakkaja siis soovitas, et las lapsed teevad,” rääkis Kamari Haridusseltsi juht Kalli Kadastik.
Haridusseltsi liige Liia Lust kirjutas projekti Kohaliku Omaalgatuse Programmile. Lastele räägiti Kalevipojast ning sõidutati Tallinna KUMUsse ja Kristjan Raua majamuuseumi, et nad saaksid õiget aimu, mida Kalevipoeg endast kujutas ning mismoodi teda joonistada. Joonistusvõistlusel panidki lapsed oma nägemuse rahvuskangelasest paberile. Kes kujutas Kalevipoega magavana, kes laudu toomas, lennukiga sõitmas jne. “Lapsed on tõepoolest väga andekad ja seda kohe peab ära kasutama. Igavesti vahvaid pilte on tehtud. Tuli ainult silmas pidada, et kollaa? saaks võimalikult autoripärane ja originaalne. Vastutus oli suur ? nagu autoritöö tegemisel ikka. Katsu sa nii vanalt hakata mõtlema nii, nagu 4- 5-aastane mõtleb,” tunnistas Ethel Hakkaja.
Peaasi, et liiga ilus ei oleks
Esmaspäeval hakati kontuure seinale kandma. “Tegelikult on see valefresko, sest aluse katsime ju pahtliga, pärisfresko tehakse krohvile. Alguses proovisime “vagusid” nugadega sisse kraapida, siis selgus, et kõige parem on selleks tööks kuuetolline nael,” valgustas Ethel Hakkaja asjade käiku.
Järgmisel päeval oli juba lõbusam. Siis alustati värvimisega. Seda tööd jätkus paljudele. Et on koolivaheaeg, siis oli ametis rohkesti koolilapsi, nii kohalikke kui ka küllatulnuid. Kes seinapildi juurde parasjagu ei mahtunud, need maalisid pilte suurtele paberitele. Suuremad tüdrukud muutsid koguni ühe ukse rõõmsaks pildiks.
Aeg-ajalt käis keegi jälle eemalt kaemas, kuidas paistab. Kui Kalli Kadastik supitermosega kohale ilmus, oldi värvimisega igatahes nii hoos, et söögiaega pidi mitmel korral meelde tuletama. “Peaasi, et liiga ilus ei tuleks, see on kõige suurem hirm,” muretses Ethel Hakkaja. Liiga lihvitud ja ilusas pildis pole ju ei põnevust, sala- ega isikupära.
Tööjärg pidevalt ees
Teist samasugust seina nagu Kamari Haridusseltsi majja sai, pole kusagil mujal päris kindlasti. “Ja seda ei saa mitte teise koha peale tõsta ka,” naeris Kalli Kadastik. Eile õhtul said ilmselt juba ka valla külade esindajad, kes siia traditsioonilisele iga-aastasele ümarlauale kogunesid, valmistööd näha. Kuigi maja veel päris valmis ei ole, istuti põrandal kamina ümber, mis just hiljaaegu valmis sai.
Selle kuu lõpus peaksid valmima ka sepistatud armatuurid laetalade külge sobitamiseks. Ehitusmees Tiit Oja jätkab köögiruumi väljaehitamist. Raha õnnestus Kamari rahval selle tarvis saada riigi lisaeelarvest Margi Eina abiga.
Et kogu maja tervenisti käiku läheks, kulub veel aega, sest ehitamine läheb teatavasti pidevalt kallimaks. “Saab kasutada vähemalt seda osa, mis valmis. Küll me ükskord jõuame,” on Kamari Haridusseltsi aktivistid kindlad. Varsti on käes aeg ümbrust korrastada, siis aga tuleb juba maja väljastpoolt värvima hakata. Tööjärg on aina ees ja tegijaid on siin alati jätkunud.
VAIKE KÄOSAAR
