Isamaaliste koorilaulude konkurss ootab uusi laule

Teise ärkamisaja võitluslaulud
1988. aastal ilmus ENSV Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse väljaandena kogumik «Eesti isamaalisi laule» (koostajad A. ja M.Põldmäe, peatoimetaja A.Ojalo, kirjastus «Eesti Raamat»). Haruldaselt kena läbilõige eesti vanema põlve ja uuema aja isamaalistest lauludest! Klassikaks muutunud G.Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm», A.Kunileidi «Sind surmani», M. Härma «Veel kaitse, kange Kalev», K.Türnpu «Mu Eestimaa» jt. kõrvale tulid rahva poolt ülisooja vastuvõtu leidnud A.Mattiseni «5 ärkamisaegset laulu» (sh «Eestlane olen ja eestlaseks jään»), V.Tormise «Eesti mees ja tema sugu», R. Eespere «Ärkamisaeg», V. Toomemetsa «Maa tuleb täita lastega» jt teise ärkamisaja võitluslaulud. Need ja paljud teised laulud on omas ajas aidanud ülal hoida eestluse hinge ja vaimu, nende laulude tähendust eesti rahva hoiakute kujundamisel ja ühendamisel on raske üle hinnata.

Milline on vajadus isamaalise laululoomingu järele praegu? Kas me vajame isamaalisust ainult ajaloo rasketel aegadel? Eks aeg-ajalt kuuleme küsitavat, kas meil enam laulupidusidki vaja on – vabadus sai välja lauldud, mille vastu me nüüd peaksime oma meelsust näitama?

Alati pole vaja millegi vastu laulda
Aga teisalt tahaks küsida, miks me peaksime alati millegi vastu olema, kas me ei võiks nüüd üheskoos millegi poolt olla? Kas Eestimaa ei võikski olla see keegi, kellele oma poolehoidu avaldada, keda üheskoos toetada? Laulgem meie ilusast maast, tema sümbolitest, vabadusest, vaprusest, keelest, kodust, kasvõi eestlase jonnistki – kõigest, mis Eestile iseloomulik. Kõik, kes tunnevad, et neil on Eestimaale midagi öelda, talle midagi anda, võib-olla on talle isegi midagi võlgu – kõik on kutsutud konkursil osalema kas laululoojana või rahalise toetajana.

Konkursi juhend ei sea piiranguid. Oodatud on laulud sega-, nais-, mees-, laste- ja poistekooridele, nii saatega kui a capella. Laulude ulatus või raskusaste pole määratletud. Osavõtt on kõigile avatud. Konkursile esitatavad laulud ei või olla varem avaldatud. Konkursi preemiafond on 100 000 krooni. Igas kooriliigis võib ?ürii välja anda kuni kolm preemiat, laste- ja poistekoorid moodustavad seejuures ühtse kategooria. Võitnud laulu trükis avaldamata teksti autorile makstakse auhinnaraha selleks loodud preemiafondist. Parimad laulud kirjastatakse. Loodame, et mõnigi neist jõuab laulupidude kavasse.

Uudne on laulude hindamise kord. Kõigepealt valib ?ürii välja preemialaulu kandidaadid, mis seejärel antakse meie parimatele kooridele selgeks õppida. Need laulud tulevad ettekandele avalikul kontserdil, mis toimub 2. mail Estonia Kontserdisaalis. Alles elava esituse põhjal langetab ?ürii lõpliku otsuse. Kuulajaskond saab avaldada oma arvamust publikupreemia näol.

Konkursil osalevad tööd tuleb Eesti Kooriühingusse saata hiljemalt 16. veebruariks 2004 kella 12ks. Võistlustööd tuleb varustada märgusõnaga. Andmed helilooja ja teksti autori kohta (nimi, sünniaasta, postiaadress, telefon) lisada tööle sama märgusõnaga varustatud kinnises ümbrikus. Varem avaldatud lauluteksti autori nimi märkida võistlustööle.

VENNO LAUL, konkursi projektijuht