Me ei ole olnud üksik hunt, vaid oleme teinud head koostööd nii koalitsioonis kui opositsioonis. Olgugi, et partneritega on tulnud ette ka erimeelsusi, oleme neile asjaliku koostöö eest tänulikud!
Liitumise kogemus
Isamaaliidul ei ole enam ammu oma naba imetlemise lastehaigust ja seetõttu võime enesekindlalt vaadata ka tulevikku, ega karda oma isikliku koha pärast. Tulevikus tuleb ühtemoodi mõtlevatel jõududel ühineda niikuinii ? muidu ei pääse rahvale vajalikud ideed ja põhimõtted mõjule. Lihtsalt valimissüsteem soosib hoopis teise mõtteviisiga poliitikuid!
Usun, et Isamaaliidu küpsus tuleneb paljuski sellest, et meil on seljataga nii ajaga omandatud oskus valitsemisejärgsest raskest seisust tugevana välja tulla kui liitumise kogemus. Just selle viimasega on läbi tehtud väga tõsine tuleproov.
1995.aasta 2.detsembril toimus Isamaaliidu moodustamise suurkogu, millel viidi lõpule kahe selleks ajaks teeneka erakonna ühinemine. Neist üks, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei kui taasärkamise aegsetest erakondadest vanim, oli oma selge identiteediga erakond. Ka teine, Rahvuslik Koonderakond Isamaa oli selleks ajaks juba nii valitsuskoormat kui opositsiooni rolli kandnud ning omakorda eelnevalt mitmest väiksemast erakonnast moodustunud. Koos oli puud soola ära söödud ning tollased esimehed Tunne Kelam ja Mart Laar viisid erakonnad ühinemiseni ning astusid ise eestotsast kõrvale.
Sellel ühinemisel oli vastaseid ja skeptikuid, kuid riigimehelikkus ületas oma huvisid ja erakondade juhtkondadest ei töötanud keegi vastu uue ühinenud suurema jõu tekkele.
Väljakujunenud põhimõtted
Isamaaliit on rahvuslik konservatiivne erakond. Teda on raske paigutada primitiivsele parem-vasak skaalale, sest väärtustele tuginevat poliitikat ei saa lõigata tükkideks kui torti. Pigem on tegemist hästi segatud ja läbi keedetud supiga. Konservatiivse erakonnana võib meid liigitada muidugi parempoolsete hulka, kuid peamiselt paikneme siiski keskuses, millest ühele poole jäävad sotsiaaldemokraadid, kelle ilmekaim esindaja Eestis on SDE ja teisele poole liberaalid, keda esindab peamiselt Reformierakond.
Ajal, mil Eesti majandus oli tarvis üles raputada nõukogude unest ja liita Lääne väärtussüsteemi, algatada Eesti ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga, olid Isamaa ja ERSP muutuste veduriks. Nüüd, mil Eesti ühiskond on oma esmased eesmärgid saavutanud, keskendume me peamisele ? eesti rahvuse ja kultuuri säilitamisele läbi aegade. Meie programmis on hulgaliselt meetmeid lastega perede toetamiseks. Neist kõige pikemaajalisem on tulumaksusoodustuste tegemine vastavalt laste arvule peres, mis on teatava tasemeni ellu läinud, kuid puudu on siiski veel, et arvesse läheks ka pere esimene laps. Muide tegemist on siin tagurpidi lastetusmaksuga, sest täit tulumaksu maksaksid lõpuks ju ainult need, kel lapsi pole.
Isamaaliidule väga edukate 1999.aasta valimiste üheks peamiseks teesiks oli meil lapsi kodus kasvatavatele vanematele koduse vanema palga maksmine. Tollal jäi see kohevasabalise koalitsioonipartneri vastuseisu tõttu saavutamata. On tore, et hiljem on sama erakond oma seisukohta muutnud ja asunud meie ideed ellu viima.
2002.aastal ühines Isamaaliit Aino Järvesoo üleskutsega ? igale lapsele 1000 krooni. Meie eesmärgiks on lisaks laste arvu suurendamisele neile ka heade kasvutingimuste võimaldamine.
Tulevik seisneb arengus
Vanemate ja kogu ühiskonna rõõmuks sündivatele lastele on tarvis terviklikku ja arenenud ühiskonda. Lisaks ilusale kodule ja tugevale perekonnale ka näiteks korras ja asjalike õpetajatega kooli. Sealt edasi juba võimalusi ennast realiseerida moodsas kaasaegse tehnoloogiaga töökeskkonnas. Isamaaliit on võtnud Eestis tehnoloogilise arenguhüppe saavutamise oma üheks peaeesmärgiks. Töötame selle nimel, et sellist suunda toetav Eesti Arengufond kiiremini käivituks.
Majandusedu ei teeks kedagi rõõmsaks, kui samas hävineb Eesti ainulaadne loodus. Harjunud looduskeskkonna säilitamine on isamaaline väljakutse. Kas uue erakonnaga või ilma, aga roheline mõtteviis peab saama Eesti poliitilise mõtte lahutamatuks osaks.
Vaatamata sellele, et meie liikmeskonnas on hulk ?hambamehi?, on Isamaaliitu peetud murelikuks erakonnaks, kes näeb igas väiksemaski asjas ohtu eesti rahva püsimisele. Võib-olla annab see ohutunne meile aga just hoogu juurde, sest nagu on tõestanud sel aastal presidendi noore teadlase preemia saanud Sulev Kõksi uuringud, on hirm, ohutunne ja meeleheide just seisundid, mis aitavad inimesel ennast raskel hetkel kokku võtta, et olukord enda kasuks pöörata.
Tõnis Lukas
Isamaaliidu esimees