Loomulikud liitumised või püsivad koostöösuhted on tekkinud parlamendierakondade kahe “lahingpaari” raames. Juba otsustatud on Isamaaliidu ja Res Publica ühinemine Isamaa ja Res Publica Liiduks. See on ka igati loogiline, kui arvestada, et mõlemad erakonnad on programmipõhimõtteid arvestades konservatiivsed ja ka rahvusvahelises koostöös kuulutakse samasse poliitilisse koostöövõrgustikku.
Et liitumine on olnud avalikkusele arusaadav, näitab ka sel nädalal avalikustatud avaliku arvamuse uuring, mille järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu toetus 16%, millega oleme Keskerakonna järel ja Reformierakonna ees populaarsuselt teine jõud. Juba liitumisotsust tehes teadsime, et populaarsusreitingutes tuleb mõningane segadus, sest ka küsitlejad küsivad inimestelt meie kohta väga erinevalt ? kes arvestab juba praegu liitumisega, kes küsib veel erakondade toetust Isamaaliidule ja Res Publicale eraldi. Sügisel on see segadus ületatud, erakonna nägu klaar ja toetus tõusuteel.
Teine püsivam suhe hakkab moodustuma Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel. Muidugi on siin olnud silmapaistvam koostöö presidendivalimistel, kuid ega Rahvaliidul iseseisva erakonnana ka pikka pidu pole, sest linnadesse ei ole erakond isegi oma osta-müü-vaheta asjaajamisega suutnud kanda kinnitada ja ka maal ollakse viimasel ajal kandepinda kaotanud. Võimaliku liitumise tarvis on Rahvaliit kui ilma kindla poliitilise põhijooneta erakond vaadanud erinevates suundades ? kord sotside poole, aeg-ajalt on tundunud kasuliku “panusena” Reformierakond, viimasel ajal tehakse silma jällegi Keskerakonnale, kellest võib eeldada sarnast valijaskonda. Mingis võrdluses tunduvad nii Rahvaliit kui ka Keskerakond olevat vasakpoolsed parteid. Samas võib selle määratlusega nõustuda üksnes juhul, kui ilmavaatelise määrangu ees seisab täiend: populistlik.
Head tuleb säilitada, halba muuta!
Omaette käsitlemist vääriks konservatiivse poliitikategemise korrastamine. Muidugi seepärast, et kaks konservatiivset erakonda on otsustanud ka reaalselt liituda, teisalt seepärast, et rahvuslik konservatiivne erakond on käegakatsutava ja kindla programmilise joonega, mida ei saa väita sugugi kõigi Eesti erakondade kohta.
Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikat ei saa iseloomustada kitsalt parem-vasak skaalal. Konservatiivne maailmavaade on iseseisev alalhoidlik lähenemine, kus valdkonnapoliitilisi hoiakuid tuletatakse kindlatest põhimõtetest. Tegemist on alalhoidliku elukäsitlusega, mida toetab juba loomupäraselt vähemalt kolmandik rahvast. ? need, kel on midagi hoida, kes austavad keelt ja kultuuri, kel on omand. Need inimesed peavad oluliseks turvalisust ja seadusandluse stabiilsust ? neile ei meeldi kannapöörded. Alalhoidlik ollakse teadagi siis, kui on midagi väärtuslikku hoida ? enne seda ollakse valmis muidugi ka põhimõtete eest võitlema.
Majanduspoliitilisel skaalal on konservatiivne partei loomulikult parempoolne. Kuid näiteks suhtumises kultuuri-, haridus- ja miks mitte ka regionaalpoliitikasse sarnanetakse mõneti ka vasakpoolsetele. Maaelu ja keskkonnahoiu teemadel on ka praegu Isamaa ja Res Publica Liidu programmilistes lähtealustes rohkem sarnaseid jooni sotsidega kui reformierakondlastega.
Konservatiivid on keskel
Nii et Eesti poliitikas on rahvuslik konservatiivne erakond pigem paremtsentristlik kui paduparempoolne. Seetõttu ei ole kahe parlamendierakonna liitumine hea uudis mitte ainult seni parempoolset poliitikat toetanud valijatele, vaid ka neile, kellele sobib hoolivus ja ühiskonna sidusus. Kindlasti oleme valmis tegema koostööd sotsidega, kellega meid ühendab aus lähenemine riigivalitsemisse ja ühiskonna vajaduste oluliseks pidamine mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
Isamaa ja Res Publica Liidu tugev positsioon poliitikas hoiab ära paremäärmusliku partei tekke. Sellest peaksid olema huvitatud kõik, kellele läheb korda Eesti tasakaalustatud areng. On huvitav, et kavandatava rohelise erakonna tegijad püüavad oma traditsiooniliselt vasakpoolse poliitika asemel teha panust hoopis parempoolsetele ettevõtjatele ja ka rahvuslastele. Selline teistegi poliitiliste gruppide huvi Isamaa ja Res Publica Liidu programmiliste seisukohtade kordamiseks kinnitab, et eestlaste valdavalt rahvuslik-konservatiivseid hoiakuid on tähele pannud ka teiste erakondade analüütikud.
Positiivne suhtumine
Arvustatud on ühinenud erakonna nime. Tõepoolest on sellesse seotud põhisõnum ? Isamaa ja Res Publica Liit ei ole uus erakond, vaid kannab endas pikaajalisi poliitilisi traditsioone. Sellest, et tegemist pole projektiparteiga, vaid põhimõtetele rajatud suurerakonnaga, kõneles ka erakondade ühendamise otsuse langetamine just Eesti lipu päeval ja sini-must-valgete all läbi viidud suur rongkäik.
Mis aga veel tähtsam ? rahvuslikult konservatiivselt mõtlevad valijad leiavad meie programmilistest lähtealustest senised tuttavad rõhuasetused nagu laste juurdekasv, haridusvõimaluste loomine kõigile, nii sisemise julgeolekutunde kui sõjalise julgeoleku tagamise jms. Isamaa ja Res Publica Liit ei ole loodud olema kellegi vastu, nagu on püütud näidata. Ta seisab positiivselt rahvuslike huvide eest!
Tõnis Lukas, Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees
