Isamaa armas algab päikseliselt koduõuelt

      

Praktikas on ammu kinnitust leidnud tõsiasi, et inimesel, kes pikisilmi pensionipõlve oodanud, mil ometi kord aega oleks, vanaduspuhkuseni jõudes  see õige kiire alles hakkab. Vähemalt naisterahvad seovad end kibekähku kõiksugu ringide, rühmade ja seltsidega. Enam ei leia tuttavad-sugulased neid ilmaski kodunt ja lapselaste jaokski ei leita iga kell aega.

Aga elav inimene on liikuma loodud. Ja kui tal see komme küljest harjub, ongi vanadus ja haigused platsis. Seda ei taha meist aga keegi. Tabivere vanas mõisapargis pühapäeval peetud maakonna memmede-taatide suvepidu, kus lauldi, tantsiti ja pilli mängiti, kandis pealkirja “Mu isamaa armas”. Maakondliku ettevõtmise projektijuht oli Tabivere valla kultuurijuht Tiina Tegelmann.

Peoplats oli kujundatud  taluõueks, lavastajad Liia Koorts ja Aivar Aitsar olid kava kokku seades tuginenud Olav Ehala koduteemalistele lauludele filmist “Nukitsamees”, laul päikeserattast sidus etteasted hubaseks tervikuks. Vahetekstid koostas ja esitas kohalik aktiivne isetegevuslane Elvi Karus.

Põhitegijad tantsijad 

Proloogis astusid üles peo lavastajad,  Tabivere ja Maarja-Magdaleena tantsumemmed ja lasteaiamudilased. Ja kogu peo aja püsis platsil tantsijate rahvariiete kirevus. Astuti üles ühiselt ja paari rühma kaupa. Kahjuks pole meil maakonnas senini memmede-taatide tantsurühmi, vaid ikka ainult memmed on need, kes kergejalgselt murul keerlevad. Nairühmad olid ka külalisesinejad — “Vikerkaar” ja “Meelespea” Tartumaalt. Neid juhendab Aleks Raja, kel juured meie maakonnas.

 Lauljate ja pillimeeste poolel oli aga tugevamat sugupoolt arvukamalt näha kui möödunud suvel. Ehk aitas sellele pisutki kaasa maavanem Aivar Koka mullusuvine vihje Tormas samal peol, kui ta ka ise  tantsurühma asutamise tõsiselt kaalumisele võtta lubas. Lubatud tantsurühmani polnud siiski jõudnud maavanemgi, kes on rahvakultuuri propageerivate ettevõtmiste tõeline fänn ja võimalusel alati ise kohale tuleb. Küll aga oli mehi rohkem lauljate ridades, väsimatult meeleolumuusikat teinud Kuremaa Big-bänd aga vaid meestest koosneski.

Rahvamuusikute tugev seljatagune 

Maakonna kapellid on viimastel aastatel justkui uue hingamise saanud. Aktiivsemalt osaletakse oma maakonna ettevõtmistel, arvukamalt tullakse välja ka vabariiklikele rahvamuusikasündmustele. See muutus on toimunud tänu üle vabariigi tuntud rahvamuusikamentoritele Virve Läänele ja Ahto Nurgale, kes meie kandi kapellid oma “šefluse alla” võtnud on. Nad ei pea paljuks vaeva Harjumaalt kohale sõita, et meie rahvamuusikaga seotud ettevõtmistele õlg alla panna, olgu see siis kapellide talvised koondproovid, maakonna tantsupidu või suvine eakama rahva tantsu-laulupidu. Nii ongi Jõgevamaa rahvapillimehed harjunud end Virve ja Ahto taktikepi alla usaldama ja on neile selle toe eest ääretult tänulikud.

 Üks põhitegija on vabaõhupeol loomulikult ilmataat. Tema poole õhkavad peo korraldajad juba mitu päeva varem, eriti aga peoeelsel ööl. Seekord pääseti üle noatera: tinahallid pilgeni pilved hoidsid oma lasti mõne kaugema januse kartulimaa tarvis. Küllap aitas “vihma omadel” oma kallamishimu taltsutada ka maavanema sissejuhatavas sõnavõtus esitatud palve, et ehk vanajumal hoiab selle kauaoodatud vihma veel kaheks tunniks eemale.

“Tõesti väga ilus oli,” hindas pühapäevast suvepidu selle vanim külaline, 95-aastane memm Pärnust, kui “Mu isamaa armas”  lõpetuseks ühiselt lauldud sai. “On ikka hea, kui inimesed kodunt välja tulevad, laulavad ja tantsivad, kui jalad veel kenasti kannavad. Kui ma noorem olin, ega mina ka paigal püsinud!”

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus