Tsitaat tema kõnest: ?75 aastat ateistlikku propagandat on vene inimestele äärmiselt laostavalt mõjunud. Miljonid mehed ei maksa alimente. Naised jätavad oma lapsi maha.?
Peaaegu samal ajal ilmus Eesti ajakirjandusse paar ootamatut ja arusaamatut rünnakut luterliku kiriku vastu. Õnneks ei leidnud see rünnak avalikkuses erilist vastukaja.
Kirik on institutsioon, mis on aastasadu soovinud suunata meid, inimesi, enesesse vaatama. Kui tihti teeme me seda anno domini 2004? Kuipalju me üldse oma elu üle aru peame?
Avalikkuses, meedias, seltskonnaelus ei ole traditsiooniline perekond justkui enam väärtus. Üha enam küsitakse ? milleks abielluda? Mis tähendus on ühel paberil? Küsin vastu ? mis tähendus on kohustustel oma laste ees?
Üksikemade arv aina suureneb
Eesti riik maksab üksikvanema lapse toetusi iga aastaga järjest suuremale arvule üksikemadele. Üksikvanema lapse toetust makstakse last üksi kasvatavale emale, kelle lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või on see tehtud ema ütluse alusel. Seda toetust makstakse veel juhul, kui teine lapse vanematest on kuulutatud tagaotsitavaks.
Kaks aastat tagasi, kui töötasin Pärnu linnavalitsuse protokollinõunikuna, korraldasin 4-5 korda aastas traditsioonilist tseremooniat, kus linnapea annab Pärnus sündinud beebide vanematele pidulikult üle sünnitunnistused ja linna vapimärgiga hõbelusikad.
Ühe seesuguse tseremoonia eel lugesin sünnitunnistusi hästi tähelepanelikult.
Tunnistusi oli 60. Üle kolmandiku neist olid tol korral niisugused, kus isa nimi puudus.
Mõistagi on iga naise sügavalt isiklik asi, millal ja kellega ta lapse muretseb. Sündinud laps on vähemasti emale suur õnn. Aga kusagil on isad ka neil poistel ja tüdrukutel, kes ainult ema nimega sünnitunnistuse saavad.
Aeg muutub ja muudab meid endid. Lapsega tüdruk ei satu häbisse ja ebaõnnestunud abielu lahutamist ei pane ühiskond enam ammu pahaks. Ent kas see tähendab, et peaksime rahul olema, kui riigi toetust vajavate üksikemade arv Eestis aina suureneb? Tänavu on see arv 31 000 ? olgu nad siis tõepoolest üksikud lapsega naised või üksikemad kokkuleppel lapse isaga.
Pere on lapsele tähtis
Ma ei saa nõus olla sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esindajaga, kes mõne päeva eest püüdis Riigikogus tõestada, justnagu näitaks see, et Eestis valitseb tõeline demokraatia.
Küsige lastelt, suurtelt ja väikestelt, mis see on, mida nad kõige tähtsamaks ja väärtuslikumaks peavad. Vastus on valdavalt üks: ?Mu ema ja isa, kes omavahel hästi läbi saavad ? meie pere.? Nii lihtne, aga osutub võimalikuks järjest väiksemale osale meie lastest.
Mõelgem sellele isadepäeva eel. Ja austagem senisest veel enam kõiki oma lastest hoolivaid ja neid armastavaid isasid.
ELA TOMSON,
Riigikogu liige, Res Publica