Selle tulemusel on mehed praegu kogu aeg tööl. Ülekoormuse tagajärjeks on meeste kõrge stressimäär, paljudel noortel meestel kõrge vererõhk, kõrge suremus südame-veresoonkonna haigustesse ning lagunevad kooselud. On täiesti selge, et selliselt jätkates ei saagi inimesed terved ja pered tugevad olla.
Tõsised materiaalsed mured
Noortel peredel on mitmed materiaalsed probleemid lahendada. Tihti pole päris oma kodugi. Õnneks on Eesti arenenud riigiks, kus saame üha enam pakkuda toetusi, et plaanida ja kasvatada peret kindlustundes, peresõbralikus keskkonnas.
Vastupidiselt levinud uskumusele, et isa peaks lapsega tegelema alles siis, kui too juba kõnelda ja tegutseda oskab, on isa roll ülimalt oluline ka kõige pisemate jaoks. Suhtlemine lapsega on tihti väsitav. Igapäevased tegemised võivad olla täitsa tüütud, eriti kui neid tuleb pidevalt korrata. Aga need saavad mitmekordselt tasutud väikeste õnnestumiste, edusammude ja rõõmudega. See tunne ei saa olla reserveeritud üksnes emale.
Tuleva aasta 1. jaanuarist on isal võimalus naise rasedus- sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi võtta kümne tööpäeva jooksul täiendavat lapsepuhkust. Kui varem oli puhkusetasu isadele 66 krooni päevas miinus tulumaks, siis alates 2008. aastast tasustatakse puhkus isa palga ulatuses.
Lapse tulek perekonda on väga suur elumuutus ning isa kohalolek ajal, mil kõik on teisiti kui varem, on pere jaoks väga oluline.
Isad tahavad koju jääda
Uuest aastast saab vanem olla kodus, kuni laps saab 1,5 aasta vanuseks. “Vanem? tähendab ju ka isa. Kui laps on 70 päeva vana, võibki isa koju jääda. Vaikselt see tava Eestis ka juurdub. Sel aastal viidi läbi uuring “Isad ja lapsehoolduspuhkus?. Tagasiside isadelt, kes otsustasid lapsega koju jääda, on positiivne. Uuringust selgus, et koju jääda otsustati mitme argumendi koosmõjul. Ema soov minna tagasi õppima/tööle, isa soov astuda korraks tööturult välja ja keskenduda perele, materiaalsed kaalutlused olid enim mainitud põhjused. Probleemidena toodi välja, et ühiskond pole varmas aktsepteerima koduseid isasid.
Tõsiasi, et meil on isasid, kes koju jäävad, on selge samm ühiskonnas juurdunud ja kohati ka iganenud arusaamade murdmisel. Noored naised on seni olnud ainsad potentsiaalsed kojujääjad, nüüd aga on reaalsus, et koju jääb hoopis mees. Kodu ja töö on meie elu keskused, ning kodu on igal juhul tähtsam. Isadus on väga suur edenemine koduses karjääris. Õppida oma last tundma, aidata tal teha esimesed sammud ja esimesed iseseisvad otsused on osa elust, millest oleks rumal ilma jääda. Selle nimel tasub kaaluda võimalust enne lapse 18-kuuseks saamist kasvõi paar kuud ise ema asemel kodus olla.
Maret Maripuu,
sotsiaalminister
