Üle-eelmisel aastal viis sotsiaalministeerium läbi uuringu, kus esitati alaealiste lastega emadele ja isadele küsimus, mida nad oma elus kõige tähtsamaks peavad. Perekonda pidas kõige tähtsamaks 62% naistest ja 48% meestest. Vahe ei ole kuigi suur. See näitab, et ka isadele on pere väga kallis, pigem on küsimus selles, kui palju on neil võimalust perega koos olla. Eestis on ajalooliselt kujunenud arvamus, et mees jahib mammutit ja naine hoiab koobast. Ja see on visa muutuma.
Laps vajab lisaks ema hoolitsusele ka isa tähelepanu ja armastust ning rahateenimine seda ei asenda. Kui vaatame Põhjamaid, siis näeme, et edu saavutamiseks ei pea ilmtingimata harrastama perevaenulikku töökultuuri. Kui kogu keskkond muutub perekesksemaks, saavad ka meie mehed laste seltsis rohkem aega veeta ning väheneb lastesaamise laastav mõju naiste konkurentsivõimele.
Ei saa muuta üleöö
Ma ei usu, et me suudame väljakujunenud arusaamu muuta üleöö. Küll aga me saame luua paremad võimalused isadele, et nad saaksid jääda koju oma laste juurde. Kõigepealt: kui varem sai isa jääda ema asemel lapsega koju ja saada vanemahüvitist alates lapse kuuendast elukuust, siis nüüd on tal see võimalus alates lapse 70 päeva vanuseks saamisest. Mis on ehk veelgi olulisem ? sellele lisandub veel kahenädalane puhkus ja seda kasvõi kohe peale lapse sündimist. Nii saab isa jääda kaheks nädalaks pere juurde ja talle makstakse selle eest ka tasu. Praegu makstakse isadele selle perioodi ajal vaid 66 krooni päevas, aga seda tasu plaanitakse märgatavalt tõsta. Mehe tööandjale kompenseerib puhkusetasu riik. Vanemahüvitise saamise võimalus pikeneb pooleteise aastani.
Laste kasvatamine peab olema mõlema vanema võrdne ülesanne, mõlema vastutus ja rõõm. Vastutuse jagamine lähendab inimesi. Väikelapsega koosolemine aitab isal tajuda, millest koosneb ema töö ja millist vastutust ta kannab.
Edukas saab olla mitmel viisil
Suurbritannias tegutsev infokeskus Fathers Direct peab isaduse kujundamisel kõige olulisemaks sünnituseelset ja vahetult sellele järgnevat aega. Kui isa saab juba väikese lapsega võimalikult palju koos aega veeta, tugevdab see isa ja lapse vahelist sidet, mis aitab hiljem isal lapsest paremini aru saada.
Viimase paari aasta jooksul on Eestis toimunud küllaltki elav aruelu meeste ja mehelikkuse teemadel. Ühel hetkel mõistsime, et naisena on võimalik edukas olla mitmel erineval viisil, samas kui ettekujutus edukast mehest on jäänud ajast aega muutumatuks. Mees peab olema tugev, riskialdis, varjama oma tundeid ning loomulikult olema ka perekonnas leivateenija. Ütleksin, et Eesti mehed on pidanud selle nimel kõrget hinda maksma, sageli töötavad nad oma füsioloogiliste võimete piiril, kannatavad pideva stressi all ja neil on tihti vajakajäämised soojade ja lähedaste suhete rajamisel. Siit siis ka meeste varajane suremus.
Kui vaadata sotsiaalkindlustusameti statistikat, siis näeme, et isasid on vanemahüvitise saajate hulgas praegu vaid ligi 1,5%. Ja ausalt, ma ei arvagi, et kõik isad peaksid hakkama nüüd kohe kibekähku vanemapuhkust kasutama. Samas võiks neid julgeid papasid rohkem olla küll.
Anname meestele võimaluse olla parem isa.
MARET MARIPUU,sotsiaalminister
