Statistika näitab, et iga päev kasutab 16‒44-aastastest inimestest internetti 98 protsenti ja kodust internetiühendust 90 protsenti leibkondadest. E-kaubanduse võimalusi kasutab 75 protsenti inimestest, kõige enam ostetakse reisi- ning majutusteenuseid.
Kõik Euroopa Liidu riikide statistikaorganisatsioonid uurivad infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas. Statistikaamet teeb interneti olemasolu ja selle kasutamist puudutava uuringu aasta teises kvartalis. Viimaste andmete järgi on koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus 2019. aastal võrreldes eelmise aastaga samal tasemel.
Kõige paremini on internetiühendusega varustatud lastega leibkonnad, kus ühendus on olemas üle 99 protsendi kodudes. 2018. aastal oli püsiühendus 98,2 protsendil, sel aastal juba 99,5 protsendil üksikvanematega leibkondadel. Need pered edestavad sellega ühtlasi kahe täiskasvanu ja lastega peresid.
Internetiühenduse liikidest on püsiühendus 91,4 protsendil ja mobiilne internet 89 protsendil leibkondadel. Suur osa internetiühenduseta leibkondi ei pea seda vajalikuks ega huvitavaks. Samal ajal on viimase kahe aastaga vähenenud nende leibkondade osatähtsus, kelle jaoks on internetiühenduseks vajalike seadmete soetamise kulu liiga suur ja kellel ei ole kodus internetti, sest selle kasutamisoskus on puudulik.
Viimase kolme kuu jooksul kasutas 16‒44-aastastest inimestest internetti iga päev või peaaegu iga päev 98 protsenti, vanuserühmas 65‒74 suurenes sama näitaja 71 protsendilt 75-ni. Kodust ja töökohast eemal tarbis 83,3 protsenti kasutajatest internetti telefonis, kaasaskantavas arvutis aga 36,6 protsenti.
Mõlemad näitajad on eelnenud aastaga võrreldes paranenud. Vanuserühmi võrreldes on näha, et mida nooremad on interneti kasutajad, seda enam kasutatakse internetti liikvel olles.
16‒24-aastaste seas kasutas mobiilset internetti 98,6 protsenti ja 65‒74-aastaste hulgas 42,5 protsenti tarbijatest. Üheksa inimest kümnest kasutas internetti e-kirjade saatmiseks ja internetipanga teenuste kasutamiseks, 72 protsenti kasutajatest kuulas muusikat ning kasutas sotsiaalvõrgustikke. Kõige enam on suurenenud interneti kaudu telefoniga rääkimine. Aina vähem otsitakse internetist toodete ja teenuste kohta infot ning müüakse enda tooteid ja teenuseid, sh peetakse oksjoneid.
Viimase 12 kuu jooksul broneeris veebilehe või mobiilirakenduse kaudu sõiduteenuse iga kolmas ja majutusteenuse iga neljas internetikasutaja. Kui majutusteenust broneerivad sel viisil naised ja mehed võrdselt, siis sõiduteenust kasutavad mehed naistest enam. Internetist ostis või tellis mõne toote või teenuse 75 protsenti kasutajatest, naistest kasutas seda võimalust 77 protsenti ja meestest 73 protsenti. E-kaubanduse kasutajate ostukordade arv internetis on stabiilne.
Kolme kuu jooksul tellisid internetist 1‒2 või 3‒5 korda 36 protsenti ja rohkem kui viiel korral 28 protsenti e-kaubanduse kasutajatest. Tooteid või teenuseid telliti valdavalt Eesti müüjatelt. Viimasel aastal suurenes väljaspool Euroopa Liitu paiknevatelt (näiteks USA, Hiina) müüjatelt tellimine.
Varasemaga võrreldes telliti vähem nendelt Euroopa Liidu müüjatelt, kes asuvad väljaspool Eestit. Kõige enam telliti internetist reisi- ja majutusteenuseid, kindlustuspoliise, kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid. Rõivaid, jalatseid ja spordikaupu ostis iga teine ning toitu ja esmatarbekaupu iga kolmas e-kaubanduse kasutaja.
Anu Õmblus, Statistikaameti analüütik
