Avasõnad lausus ja kogu vestlusringi juhatas Ilvi Jõe-Cannon, Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse tegevdirektori kohusetäitja.
Rahvusvaheline organiseeritud inimkaubandus on levinud ka Eestisse. Inimkaubandus, mis puudutab naisi ja lapsi, moodustab sellest illegaalsest ja kuritegelikust ärist 80%. Kuna nõudlus tekitab pakkumist ja see on eriti vahendajatele väga tulus äri, siis on meie riigist kujunenud seksiturismi maa, samuti oleme transiitmaaks siitkaudu Põhjamaadesse transporditavatele prostituutidele. Seni on prostitutsiooni peetud suurte linnades probleemiks, vähem on selle olemasolust räägitud maapiirkondades. Kahjuks peame olema valmis ka selleks, et seksiturism laieneb ka maale. Hollandis näiteks on maabordellid seksiturismi oluline osa.
Jõgeva Maanaiste Ühenduse esinaise Tiiu Sarve sõnul on probleem maal olemas. Tema sõnutsi on asjal kaks külge. Esimene on kriminaalne, kui noor tüdruk või naine viiakse vägisi prostituudiks, teine ? sotsiaalne, kui noored tüdrukud ei viitsi õppida ja seksiga raha teenimine on lihtne ning kerge võimalus ära elada. “Projektidega asja paika ei pane, eelkõige saab kõik alguse kodust,? ütles Tiiu Sarv.
Mida meie ühiskond väärtustab?
Sotsiaalpedagoog Ilmar Pajumäe sõnul on noortekultuur muutunud seksikesksemaks, oma osa on selles meedial ja reklaamil. Probleeme võimendab ka koolikohustusest kõrvalehoidmine ja see, et kool ning kodu on teineteisest väga lahus. Laps või noor, kellel on kodus raskusi, vanem(ad) pruugivad alkoholi, esineb nii vaimset kui füüsilist vägivalda, satub prostitutsiooniteele väga kergelt. Tihti leidub keegi sõbranna, kes juba teeb seda tööd ning pakub võimalust kodusest õudusest pääseda ning oma raha teenida. Paljud sellele teele minevad naised-neiud arvavad, et nad teenivad mingi aja raha ja siis alustavad uut elu. Tegelikult aga raha kaob käest, tervis, nii vaimne kui füüsiline, hävib, lisandub narkosõltuvus, võimetus leida tööd ja igapäevaeluga hakkama saada. Vestlusringis tuli juttu ka sellest, et lastes ei kasvatata tööharjumust. Ka seadused ei luba lastel töötada, isegi siis, kui töö oleks jõukohane ja tööaeg sobiv. Ja ikka ja jälle jõuti tõdemuseni, et kõik saab alguse kodust.
Drastilisemad näited aga räägivad sellest, et Ida-Virumaal ei ole sugugi haruldane, kui tütar müüakse välismaale, et pere saaks võlgu maksta?
Vaid 10% prostitutsiooni teele läinud või sattunud naistest suudavad uut elu alustada.
Aga kui naine ei soovigi uut elu?
Ülle Liit koordineerib Jõgevamaal lähisuhtevägivalla grupi tööd ja äsja Oslos toimunud naisorganisatsioonide konverentsil osalenuna rääkis ta sellest, et Norras on Balti riikidest tulevate prostituutide arvu poolest esikohal Eesti. Eestist tulevad nn teadlikud prostituudid, sest nad teavad, miks nad seal on. Nende eesmärk ongi raha teenida ning nad ei ole huvitatud Eestisse naasmisest. Nii näitab sealne 59 prostituudi hulgas läbi viidud nõustamine. Ei saa ju aidata neid, kes seda ei soovi.
Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Elle-Mai Velling rääkis, et Tallinnas bordellides töötavad tüdrukud ei ole huvitatud nn tavalisest, kella 8-17-ni tööst, normaalne oleks neil teenida 10 tuhat kuus, kuid haridust on heal juhul vaid põhikooli jagu. 10 tuhande Eesti elaniku kohta on meil 22 prostituuti, Soomes 7 ja Rootsis 3. Rootsi olukord on teine ka tänu sealsetele seadustele, mis loevad kuriteoks ka seksi ostmise. Meie seadusandlus veel niikaugel ei ole ja Elle-Mai Vellingu sõnul tuleks meil eelkõige prostitutsiooni vahendamine kontrolli alla saada. Niikaugele oleme jõudnud, et parlamendi poolt vastu võetud seadusemuudatuse kohaselt on prostitutsiooni vahendamine esimese astme kuritegu ja selle eest on võimalik karistada nii rahatrahvi kui ka kuni 12-aastase vangistusega. Rootsi mudelit ei saa me siiski üks-ühele veel üle võtta, sest meie moraal ja arusaamine sellest, mis on õige ja mis vale, on veidi teine. Rootsi ühiskonnas toetab 80% elanikkonnast seadust, et seksi ostmine on kuritegu. Kui suur on see protsent meil?
Kohalolnud tõdesid, et probleem on olemas, kuid seni, kui riik ja omavalitsused seda eitavad, ja need vähesed, kes siiski tahavad uut elu alustada, on jäetud saatuse, mittetulundusühingute, naisorganisatsioonide ja ühiskonna tuleviku ja meie rahva püsimajäämise eest hoolijate mureks, ei saa just palju ära teha. Tänuväärseim töö on aga kõigil inimestel teha, et väärtustada ausat tööd ja normaalseid inimsuhteid, rääkida prostitutsioonist kui inimkaubanduse osast, teavitada lapsi ja noori võimalikest ohtudest, mis ähvardavad, kui valida kerge rahateenimise võimalus prostitutsiooni teel. Loodame, et lähiajal saab ka meie maakonnas korraldatud teabepäev inimkaubanduse teemadel, siis juba pikemalt, põhjalikumalt ja laiemale auditooriumile.
Üks mõte Iivi Jõe-Cannonilt jäi kõlama: “Eestis ollakse väga isikukesksed, ei aidata üksteist nii palju kui võiks. USAs elatakse religioosset elu, st et inimeste eest hoolitsetakse, hättasattunuid aidatakse. Igaüks meist, ka siin, Eestis, võib sattuda raskesse olukorda, seda ei maksa unustada.?
TIINA SÄÄLIK
