Ülemöödunud aastaga võrreldes puhkes Jõgeva maakonnas eelmisel aastal kolmandiku võrra vähem tulekahjusid. Päästjate arvates on inimeste teadlikkus tuleohutusnõuetest oluliselt paranenud ning möödunud aastal ei möllanud ka tugevaid torme, mille tagajärgede likvideerimisel oleks abi vajatud.
Jõgevamaa päästepiirkonna juhataja Jüri Alandi luges möödunud aastat kordaläinuks, kuigi maakonnas üks riiklik komando, Palamuse, likvideeriti. “Tänu kohalikule initsiatiivile ja valla toele, asus juba järgmisel päeval valvesse Palamuse vabatahtlik komando, mis senise olukorra sisuliselt taastas. Heameelt tegi seegi, et Puurmani vabatahtlik komando jätkas vahepeal katkenud tööd,” iseloomustas Alandi eelmist päästeameti aastat Jõgeva maakonnas. Ta möönis ka, et päästeameti reformi käigus läbi viidud muudatused polnud üdini negatiivsed, sest sellega ühtlustusid üleriigilised regulatsioonid.
Tulekahjusid oli möödunud aastal võrreldes ülemöödunud aastaga lausa kolmandiku võrra vähem. Alandi hinnangul on see pikaajalise ennetustöö ning inimeste tuleohutusalase teadlikkuse paranemise tulemus. “Loodan, et inimeste hoolivus on kasvanud ning tänu sellele on õnnetusi vähem,” ütles ta, lisades, et üks väljakutsete arvu vähenemise põhjus olid ka soodsam ilm. “Kevad ja suvi olid küllaltki sademeterohked ja tänu sellele oli metsa- ja maastikupõlenguid harva.
Väljakutsete arvu suurendavad ka tormid. Ühe tõsise tormiga kaasneb 25 – 40 väljasõitu. Eelmisel aastal ei olnud ühtegi nii tõsist tormi,” nentis Alandi, meenutades, et viimati oli ilmastiku tõttu enim väljasõite 2010. aastal, mil augustitorm Eestis palju pahandust tegi.
Inimohvriga tulekahjud juhtuvad tihti kuu alguses
Hea on tõdeda, et maakonnas vähenes ka tules hukkunute arv. Eelmisel aastal sai Jõgevamaal tules surma kaks meesterahvast — üks märtsi algul Tabiveres ning teine aprilli algul Mustvees. Mõlemad põlengud said alguse hooletust suitsetamisest. Mustvee inimohvriga põleng oli Jüri Alandi sõnutsi ka üks keerulisemaid. Kustutustööd vältasid hilisõhtust kuni varaste hommikutundideni.
Päästeameti pressiesindaja Astra Pintson-Käo selgitas, et reeglina saavadki hukkunuga tulekahjud alguse hooletust suitsetamisest. Järgmisena on põlengu põhjusteks lahtise tule hooletu kasutamine ning amortiseerunud kütte- ja elektrisüsteemid. Tihti hukkuvad tules 50-60-aastased töötud või pensioni saavad mehed, kes kuu alguses, kui raha arvele laekub, alkoholi pruugivad ning põleva sigaretiga magama jäävad. Pahatihti puudub nende eluasemes ka suitsuandur.
Vaja oleks välja vahetada üks auto ja renoveerida tehnikaruume
Eelmisel aastal tehti Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa komandode hooned korda. “Rõõmustada võib selle üle, et Jõgeva komando sai juurde logistikavõimekuse koos vastava tehnikaga. Päästepiirkonnas korraldatud õppused viidi professionaalselt ja edukalt läbi ning need said hindajatelt positiivse tagasiside,” kinnitas päästepiirkonna juht. Olukord on paranenud ka komandode valmisoleku poole pealt: iga päev on valves seitseteist päästjat ja üks operatiivkorrapidaja.
Mustvee komandoga liitub teisel poolaastal kolm päästjat ning komplekteerimata on vaid kaks töökohta, kuhu sobivad inimesed tööle võetakse. Lisaks soovitakse Jõgevamaa päästepiirkonnas välja vahetada amortiseerunud reservauto ning renoveerimist vajavad Jõgeva komando logistikavarustuse ja tehnika hoiuruumid. Hetkel pole teada, millal nende töödega algust tehakse.
Palamuse vabatahtlikus päästekomandos vajab täiustamist teavitussüsteem
Möödunud aasta mais suleti Palamusel riiklik päästekomando, kuid kohe alustati seal tegutsemist vabatahtliku komandona. Selle vajalikkust kinnitab väljasõitude arv: mullu reageeriti enam kui kolmekümnele väljakutsele.
“Vabatahtlikud päästjad on abijõuna sündmusele reageerimisel ja sündmuskohal väga-väga vajalikud. Õnnetuse tagajärgede likvideerimise juures on oluline nii sündmuskohale jõudmiseks kuluv aeg kui ka seal tegutsevate meeste arv. Tänu vabatahtlike päästjate kiirele ja oskuslikule tegutsemisele, on suudetud ära hoida mitu suuremat õnnetust,” kiitis vabatahtlikke Jõgevamaa päästepiirkonna juht Jüri Alandi.
Palamuse vabatahtlike komando pealik Margus Kaasik kinnitas, et pole möödunud päevagi, mil mehed pole komandos tegevad olnud. Kaasik tunnistas, et alguses oli priitahtliku komando käivitamine tundmatu ja keeruline ettevõtmine. Siiski on kõik sujunud ning praeguseks on meeskonnas kolmkümmend kolm liiget.
Sügisel rootslastelt saadud tuletõrjeauto kohandati meie tingimustele vastavaks ning nüüd hakatakse ka sellega väljakutsetelt käima. Margus Kaasiku sõnutsi on vabatahtlike kohta neil üsna hea varustus, kuid puudus on veel hapnikumaskidest. “Selleks tuleb veel veidi seadust reguleerida, sest praeguse seisuga ei tohi vabatahtlikud selliseid hingamisaparaate kasutadagi,” nentis ta.
Kõige suurem mure on Palamuse vabatahtlikel päästjatel siiski teavitussüsteemiga. “Praegu võtab meeskonna kokkuajamine väljakutse puhul üsna kaua aega. Korrapidaja saab teate keskuselt ning edasi peab ta kõikidele meestele eraldi helistama hakkama. Kui hästi läheb, saadakse meeskond kokku juba paari minutiga, kuid vahel on ka oluliselt kauem läinud,” rääkis Kaasik, kes on teavitanud probleemist ka päästekeskuse juhte.
Päästeameti Jõgevamaa komandode 2012. aasta statistika
2012 2011 Muutus
Kõik väljasõidud 487 597 -18%
Väljakutsed tulekahjudele 96 146 -34%
Väljasõidud liiklusõnnetustele 74 64 +14%
Põlengud eluhoonetes 19 -14%
Põlengud muudes hoonetes 28 18 +36%
Tules hukkunuid 2 5 -60%
Metsatulekahjud 0 0
Kulupõlengud 14 27 -49%
Lõke, grill 15 32 -54%
Loodusjõudude tagajärgede likv. 37 68 -46%
Õnnetused veekogul 5 3 +40%
Jõgevamaa vabatahtlike päästjate väljakutsed
Pala 3
Palamuse 31
Puurmani 3
Voore 5
Peamised 2012. aasta tulekahjude põhjused maakonnas
Katkised elektrisüsteemid ja –seadmed 10
Katkised kütteseadmed 7
Hooletus lahtise tule kasutamisel 13
Laste tulega mängimine 1
Allikas: Päästeamet
i
EILI ARULA
