Lugesin teisipäevasest lehest, et jälle on röövlite saagiks langenud meie toodud lilled kivi jalamile, teie mälestuseks, kes te puhkate kaugel kodust võõras mullas, meile nii kallid inimesed.
Ainuke koht on siin Jõgeva jaama taga pargis, küüditatute mälestuskivi juures, kuhu toome lilli ja süütame küünlad. Siit algas paljude rännutee loomavagunites Siberi poole.
Võtab tummaks, ei ole lihtsalt sõnu… Kellele on neid lilli vaja? See näitab, et meie väikses linnas on veel inimesi, kes torkavad noa selga kõigile, kel on see paik kallis ja kellele on kallid need inimesed, kes jäid meist maha sinna võõrasse mulda. Paljud, kelle hauakohti ei tea keegi ja kellele ei süüdata küünalt mitte kunagi.
Represseeritu
(Kirja autori nimi on toimetusele teada)
