Jõgeva jäätmejaama kaht esimest töökuud analüüsides tõdes seda haldava Jõgeva Elamu jurist Merike Valgmäe, et inimesed on jaama üles leidnud ja töö sujub kenasti.
Kahe kuuga on jäätmejaama toodud enim vanu rehve, kokku pea 300 tükki. Samuti on kodudest ära toodud vanad katkised telerid — neid jõudis jäätmejaama kahe kuuga kokku 65. Veel tuuakse üsna tihti ära vanu elektroonika- ja elektriseadmeid, näiteks arvutimonitore, külmkappe, aga ka tühje värvi-, laki- ja makrofleksipurke, poolikuid vanu värvipotte ja muid remondijääke. Veidi on toodud ka töödeldud ja töötlemata puitu, kuid need kogused pole märkimisväärsed.
Kahe kuuga on kraami toodud kaheksast Jõgevamaa omavalitsusest, neist viiendik on olnud pärit Jõgeva, Palamuse, Torma, Pajusi, Puurmani, Tabivere ja Saare vallast. Jäätmejaama teenuseid on tublisti kasutanud Jõgeva valla elanikud, kahe kuuga moodustab nende osakaal jäätmetoojatest kuni neljandiku.
Kokku on jaama teenuseid kasutanud ligi 400 inimest, 50 protsenti jäätmekäibest on ohtlikud jäätmed On toodud ka biolagunevaid aiajäätmeid.
Hiljuti täitus suur 30 kuupmeetrine merekonteiner elektroonikajäätmetega ning käitleja viis selle ära.
Praegu pole jäätmejaamas veel suurt platvormkaalu. Autoga toodud jäätmed saab ära kaaluda lähedal asuvas vanametalli vastuvõtus. Jõgeva jäätmejaam saab oma territooriumile vajaliku platvormkaalu poole aasta pärast, see on juba tellitud.
Tulevikus on linnal plaanis jäätmejaama rajataval kompostimisväljakul hakata tegelema ka puhastusjaama heitmuda ning linnast kogutavate puulehtede, muruniidujääkide ning purustatud okste kompostimisega. Jõgeva linnavalitsuse keskkonna peaspetsialisti Jaan Vahtla sõnul lisanduvad jäätmejaama teisel ehitusetapil taaskasutatava pinnase ja taaskasutatavate ehitus-lammutusjäätmete vastuvõtuplatsid. Uued platsid tulevad siis, kui avanevad ELi struktuurifondid.
Jäätmejaama haldaja leidmiseks korraldati riigihange, edukamaks osutus ASi Jõgeva Elamu pakkumine, kes teeb koostööd ohtlikke jäätmete käitlemise osas AS-ga Epler & Lorenz.
Jäätmejaama rajamisega Jõgevale alustati juba 2003. aastal, mil Jõgeva linnavolikogu kehtestas vajaliku detailplaneeringu. AS KPK Teedeehitus alustas jaama ehitamist möödunud aasta augustis, tööd lõpetati novembris. Selle aja jooksul rajati kõik maa sisse jäävad kommunikatsioonid (veevarustus, kanalisatsioon, drenaazh, juurdepääsuteed). Valmis ka jäätmete vastuvõtuplats. Jäätmejaama rajamiseks kulus veidi üle kuue miljoni krooni, millest Jõgeva linn eraldas 1,73 miljonit ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 4,53 miljonit krooni.
HELVE LAASIK