Mis need biotsiidid on? Ei midagi muud kui taimekaitsevahendid – keemilised ained või organismid, hävitamaks kahjulikke organisme. Toiduahelaid pidi või füüsilise keskkonna kaudu võivad nad meisse endisse sattuda. Ühed püsivamad saasteained on DDT, dioksiinid, PCB-ained. Viimased pole siiski taimekaitsevahendid, on tugevalt klooritud ained, mida kasutatakse tulekustutites, tintides, värvides, õlides, plastmassides jne. Häda ikkagi selles, et need ained ei lagune ja jäävad atmosfääri. Organismi sattudes jäävad sinnagi, kahjustades meie maksa, närvisüsteemi, tekitades kasvajaid, mõjudes mutageenidena. PCB- aine kontsentratsioon võib olla ülikõrge mõnedes kalaliikides. 2008.a. testiti Iiri sealiha, selle PCB sisaldus ületas Euroopa Liidus lubatud piiri 80-200 korda! PCB-ainete kahjutuks tegemiseks peab neid põletama enam kui 1100 kraadi juures ja pärast puhastatakse põlemisgaasid. Eestis neid võimalusi pole, meil on kokkulepe selleks välisriikidega. PCD-aineid sisaldab ka vanaõli. Isegi olen pintseldatud sellega palkhooneid, aga selles võib olla PCD-d ka üle lubatud normi. Igal juhul määrivad vanaõliga “värvitud” seinad kaua, sellele juhtis tähelepanu minu naaber.
Eestis pidavat põhilisteks PCB-ainete allikateks olema kütuste põletamine, kondensaatorite ja transformaatorite leke; meil on nende sisaldus õhus lubatud normide piires. Inimorganismi satuvad peamiselt toiduga.
Mõni aasta tagasi olin paari naabriga suures masenduses, kui mujal õunapuud õitsesid, aga meil olid puud väga nüsitud välimusega, ei õigeid lehti ega õisi. Saime uurimise käigus teada, et nii kahjustavad külmavaksiku röövikud, kes sügisel munevad pungade alusele ja sealt kooruvad 1 mm suurused vastsed hakkavad arenevatesse pungadesse auke närima. Kartsime, et neist ei saagi lahti, et nii kordub ka järgmisel aastal; suurte puude mürgitamist ei kujutanud ka ette. Aga keset suve läksid puud normaalselt lehte ja järgmisel aastal tuli suur õunauputus. Kõige mugavam on jääda lootma looduse iseregulatsioonile! Aga suurpõllupidajad nii ei saa! Ma ei tea, mitu korda mürgitavad meie teraviljakasvatajad põldu, mällu olen salvestanud teadmise, et banaani mürgitatakse enne müükiminekut 18 korda!
Biotsiidiseadus jõustus 2009. a. juunis. See annab õigusliku aluse biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote turul kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele, biotsiidi kasutamisega seotud majandustegevuse piiramisele ja järelevalve korraldamisele. Selle seaduse eesmärgiks on kaitsta tervist, keskkonda ja vara, tagada kaupade vaba liikumine.
Seadusi paistab olevat lõputult, on näiteks “Soovimatute ainete loetelu ja nende sisalduse lubatud piirmäärad söödas”, jõustunud 2004. aasta mais. Aga kas niisugused seadused ikka tagavad, et meisse ei jõuaks need soovimatud ained? Kes jõuab nii palju teha analüüse, et kõike nii igakülgselt kontrollida? Meenub, kuidas nõukogude ajal ei tohtinud Leningradi turgudel enne kurke müüa, kui nitraatide kontroll tehtud. Need, kelle kurkides oli lubatust rohkem nitraate, võtsid siis prooviks viidavad kurgid nendelt, kelle analüüs oli korras! Vist on ainus lahendus minna kuskile asulatest kaugele, n-ö Ukuarule ja kasvatada kõik endale ise. Kes selleks valmis on?
EHA NÕMM
