Panen selle loo kirja südamevaluga. Tahan, et ka teised inimesed teaksid, kuidas suhtub Mustvee kiirabi abipalujatesse. Mu abikaasal tõusis kolmapäeva, 22. märtsi õhtul palavik. Võttis kodus olevaid palavikualandajaid ja järgmisel hommikul helistasin perearstile. Arsti kohal ei olnud, õde soovitas paracetamoli ja ibumaxi edasi võtta. Arvas, et tavaline gripiviirus. Reedel oli palavik 37-38°, aga laupäeval tõusis 39°ni. Helistasin numbril 112 ja kell 16 tuli kiirabi. Tuli kohale Mustvee brigaad. Käskisid samu rohtusid edasi võtta ja lahkusid. Samal õhtul (25. märtsil) tõusis temperatuur 40ni ja abikaasa tundis ennast väga halvasti. Helistasin õhtul kell 22.30 uuesti kiirabisse. Ühendati ühe ja teise keskusega ja viimane, kes minuga rääkis, oli väga tige, et miks ma üldse tülitan palavikuga kiirabi (tavaline gripiviirus). Soovitas õuest külmi kive korjata, ümber haige asetada ja tuult lehvitada. Panin telefonitoru ära ja nutsin. Hakkasin juba mõtlema, kellele helistada, et haige ise kuhugi toimetada. Siis aga tuli uuesti sama brigaad kohale, kaks noormeest. Algas jälle sama gripijutt. Ikka samad rohud, tihedamini võtta ja topeltportsud. Olin ise ka kunagi medtöötaja, see jutt tundus mulle imelik. Palusin, et nad vähemalt kuulaksid, äkki on kopsupõletik. Kuulati ja arvati, et ei ole. Et mu mehel oli maks haige, siis palusin korduvalt, et kiirabi viiks ta haiglasse. Noormees helistas kuhugi ja otsus oli, et ikka on gripp.
Siis küsisin, et saaks süstida põletikuvastast rohtu, seda oldi nõus tegema. Süstiti analgiini dimedroliga ja kästi minna esmaspäeval perearstile.
Pühapäev (26. märts) möödus palavikuga võideldes ja tablette neelates. Esmaspäeva hommikul ütles abikaasa, et tal on väga raske ja jõudu ei ole. Siiski võttis ta ennast kokku ja sõitis ise autoga Mustveesse perearsti juurde (15 km). Tehti vereanalüüsid, mis olid kohutavad, laborant ütles, et ta ei ole midagi sellist varem näinud. Perearst andis veel saatekirja Jõgeva haiglasse. Kell 16 tuli Mustvee kiirabibrigaad ja viis haige Tartusse, kuid oli juba hilja. Arstid võitlesid mu mehe elu eest teisipäeva hommikuni, kuid ta suri veremürgitusse.
Tahaksin teada, kas nende kahe Mustvee kiirabi noormehe südametunnistus ei piina? Minu mehe elu oli nende kätes. Narkomaane ja joodikuid veetakse ja aidatakse, aga inimest, kes varem kordagi polnud kiirabilt abi palunud, ei aidatud.
Tänan esmaspäevast brigaadi, kes tahtis teda aidata. Juba kodus pandi kanüül veeni ja hakati ravimeid manustama. Haigel tekkis juba lootus, kuid ta suri 49 aastasena, sest abi jäi hiljaks.
Anne Agan