“Kui uue õpetaja otsinguid juba kevadel, mitte alles pooles suves alustada, on lootust ka sihile jõuda. Meile tuleb sellest õppeaastast tööle kuus uut pedagoogi ja enamikuga neist sõlmisime kindlad kokkulepped juba mais,” ütles maakonna suurima kooli, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula.
Kahe loodusainete õpetaja ja huvijuhi kõrval õnnestus tal leida ka kolm äärmiselt “defitsiitset” spetsialisti: matemaatika, arvutiõpetuse ja inglise keele õpetaja.
“Matemaatika ja arvutiõpetuse õpetaja leidsime kuulutuse peale ? üks tuleb meile Elvast ja teine Otepäält. Arvutiõpetuse õpetajat, muuseas, tasub otsida mitte ajalehe- vaid internetikuulutuse abil: nemad hangivad infot eelkõige sealt.
Kuulutuse peale kohale tulnud inglise keele õpetaja kandidaatidest ei õnnestunud läbirääkimised ühegagi, küll aga tuli ennast meile ise pakkuma Kiriveres elav inglise keele õpetaja, kellele Võhma Gümnaasiumis enam tööd ei jätkunud, ja probleem sai lahendatud.”
Jõgeva Gümnaasiumi direktor Taisto Liivandi sõnas, et tema elu tegi sel suvel tunduvalt lihtsamaks Kuremaa tehnikumi sulgemine: selle kooli endiste pedagoogide hulgast sai gümnaasium kogenud füüsika ning vene ja inglise keele õpetaja.
“Kuna meil oli just selliseid spetsialiste vaja, võtsime nad heal meelel vastu ja ka neil oli hea meel, et kodu lähedal tööd said,” ütles Taisto Liivandi.
Tema sõnul täieneb Jõgeva Gümnaasiumi pedagoogide pere ka kahe otse kõrgkoolist tulnud noorega, kellest üks omandanud Tartu Ülikoolis matemaatika- ja teine Eesti Kunstiakadeemias kunstiõpetuse õpetaja kutse. Nagu uued eeskirjad nõuavad, tuleb neil algaval õppeaastal töötada juhendaja ehk mentori käe all.
“Noort kunstiõpetajat hakkab juhendama kogenud kolleeg Anne Kütt, algajale matemaatikule on juhendaja veel määramata, aga igal juhul satub ta väga tugevate matemaatikute seltskonda,” ütles Taisto Liivandi.
Küsimusele, kuidas tal õnnestus kaks noort inimest Jõgevale ära meelitada, vastas Liivandi, et ühe, täpsemalt matemaatikaõpetaja puhul mängis rolli asjaolu, et ta on Jõgeva Gümnaasiumi vilistlane, teise puhul see, et tal oli lihtsalt kindel kavatsus Jõgevale elama asuda.
Välk selgest taevast
Soovitus uut õpetajat aegsasti otsima hakata, on igati asjakohane, ent paraku võib uue õpetaja hankimise vajadus tabada koolijuhti ka kui välk selgest taevast alles keset suve või koguni sügise hakul. Palamuse Gümnaasiumi direktoril Urmas Pajul tuli näiteks juuli algul ühtäkki seista fakti ees, et kooli noor ja tubli inglise keele õpetaja on otsustanud Tartusse tööle minna ja talle tuleb asendajat otsima hakata. Nüüdseks on asendaja leitud: tõsi, mitte küll kvalifitseeritud pedagoogi, vaid viimase kursuse tudengi näol, aga iglise keele õpetajate otsimise kuulutustest kirendavat Õpetajate Lehte silmas pidades on seegi õnn missugune. Sellega pole Urmas Paju mured aga lõppenud, sest kooli teine inglise keele õpetaja valmistub talvel lapsepuhkusele jääma.
“Aga see on nüüd küll rohkem rõõmustav sündmus ? mitte ainult selle pere, Palamuse valla ja Eesti riigi, vaid ikka ka kooli seisukohalt: kui inimene siin pere loob ja lapsi sünnitab, siis kavatseb ta siia arvatavasti kauemaks jääda,” arvas Urmas Paju.
Ka Voore Põhikoolist otsustas suve jooksul lahkuda just inglise keele õpetaja. Ka seal tuli parema puudumisel asendajaks võtta vastava kvalifikatsioonita inimene.
“No nii see muidugi ei olnud, et võtsin tänavalt esimese inimese, kes “Hello!” öelda oskas. Tööle võetu on ikka inglise keelt õppinud ja loodetavasti saab oma ülesannetega hakkama,” ütles Voore kooli direktor Raivo Reimets.
Torma Põhikoolis selgus aga veel ühe saksa keele õpetaja vajadus alles sel nädalal, kui saksa keele rühmatunde paika panema hakati. Rühmatunde tekitasid juurde mõned teistest koolidest tulnud õpilased, kes on saksa keelt õppinud mitte A-vaid B-võõrkeelena ning keda seetõttu teistest eraldi õpetada tuleb. Mis aga inglise keele õpetajasse puutub, siis selle “kasvatab” kool direktor Toomas Aavasalu sõnul endale n-ö ise.
“Meile kaks aastat tagasi tööle tulnud noor pedagoog, kes omas senini vaid inimeseõpetuse õpetaja kvalifikatsiooni, tundis huvi inglise keele vastu, asus sel alal avatud ülikoolis õppima ja meie püüame tema õpinguid igati toetada. Kuna ta on ka kooli näiteringi juhendajana väga tubli, püüame teha kõik, et ta meilt kuhugi ei läheks,” ültes Toomas Aavasalu.
Seda, et uue inimese otsimise asemel on tihti mõttekam toetada mõne oma maja inimese ümber kvalifitseerumist, arvas ka Palamuse Gümnaasiumi direktor Urmas Paju.
Kaadrid otsustavad
“Kui nõukogude-aegset hüüdlauset tsiteerida, siis otsustavad kaadrid kõik. Aga uute õpetajate leidmine läheb, eriti maakoolis, aasta-aastalt üha raskemaks,” möönis Voore kooli direktor Raivo Reimets. “Palga-, töö- ja elutingimuste kõrval hakatakse üha enam pöörama tähelepanu sotsiaalse infrastruktuuri tasemele ning kooli tulevikuväljavaadetele, st sellele, kas õpilaste arv liigub kasvu või kahanemise suunas. Maakooli elu teeb linnakoolide omast raskemaks seegi, et paljude ainete õpetajatele pole mei pakkuda täiskoormust, aga pooliku koormusega ei taha keegi tööle tulla.”
Kaarepere Põhikooli kogemus näitab siiski vastupidist: kaks kolmest tänavu kooli tööle asuvast noorest õpetajast, täpsemalt biaoloogia- ja kehalise kasvatuse õpetaja, leppisid vähema kui normkoormusega. Arvatavasti aitas siin kaasa asjaolu, et Kaareperel on hea ühendus Tartuga: sealt need õpetajad Kaareperes käima hakkavadki.
Pala Põhikool hea bussiühendusega kiidelda ei saa ja rongiühendusest pole sealkandis undki nähtud. Aga mingi ime läbi pole selle kooli juhil juba mitmel suvel kaadriküsimusi lahendada tulnud.
“Meil on kõik õpetajad olemas, kusjuures kõik on vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialistid ja valdavas enamuses koguni kõrgharidusega või kõrgharidust omandavad spetsialistid,” kiitis direktor Malle Weinrauch, lubades selle peale küll igaks juhuks kohe kolm korda üle õla sülitada, et mitte oma õnne ära sõnuda. “Meil on kogenud ja püsiv kaader ning needki noored, kes on algselt Palalt ainult n-ö läbi põigata kavatsenud, on eneselegi üllatuseks paikseks jäänud.”
Lõpetuseks jääb üle tõdeda, et uue õpetaja leidmine pole lihtne, aga vajaduse korral saavad koolijuhid sellega siiski hakkama.
“Mujal Eestis olevat ka selliseid koole, kus mõne aine tunnid õpetaja puudumise tõttu suisa ära jäetakse, aga Jõgevamaal pole minu teada küll üheski koolis lastud asjadel nii hulluks minna,” kinnitas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula.
RIINA MÄGI
