Balti riikide elanikud kogesid 2000. aastate alguses märkimisväärset hinnatõusu, mis jätkus ka pärast majanduskriisi. SEB uus Balti leibkondade majandusanalüüs (Baltic Household Outlook) näitab, et alates 2014. aastast peavad Balti pered oma majandusotsustes esmakordselt arvestama nullilähedase või isegi negatiivse tarbijahindade muutusega.
Majanduskriisi eel, kui Euroopa Liidu keskmine inflatsioonimäär oli vaid 3,7 protsenti, ulatus inflatsioon Balti riikides üle 10 protsendi taseme (Eestis 10,6, Lätis 15,3 ja Leedus 11,1 protsenti). Majanduskriisi järel jätkus hindade kasv Baltimaades Euroopa Liidu keskmisest kiiremas tempos. 2011. aastal oli keskmine inflatsioonimäär Euroopa Liidus 3,1 protsenti, samal ajal kui Eestis, Lätis ja Leedus oli see vastavalt 5,1, 4,2 ja 4,1 protsenti.
2014. aastast on olukord muutunud – hinnad Baltimaades kasvasid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt (0,6 protsenti) – vastavalt Eestis 0,5 ja Leedus 0,2 protsenti. Erinevalt hindade kiirest tõusust, on madalal inflatsioon kasulik eeskätt madalapalgalistele.
Hinnakasvu peatumine avaldab mõju ka laenusaajate olukorrale. Kuna 2000ndatel ületas inflatsioonimäär kodulaenude intressimäära, siis pered tegelikult laenude eest intressi ei tasunud. Tarbijahindade kiire kasvu tõttu vähenes pidevalt nii laenukohustuse tegelik suurus kui ka laenumaksete väärtus. Näiteks 2000. aasta lõpus laenatud 100 euro ostujõud oli tarbijahindade muutust arvestades 2014. aasta lõpus Lätis vaid 55 eurot, Eestis 58 eurot ja Leedus 68 eurot, mis tähendab, et tagasi tuleb maksta oluliselt vähem, kui tegelikult laenati. Kiire inflatsioon 2000ndatel muutis laenamise atraktiivseks, sest koos hindade kasvuga kasvasid ka palgad.
2015. aastal ei saa laenajad enam oma laenukohustuse tegeliku suuruse vähenemisega arvestada, sest muutumatute või isegi langevate hindade puhul tuleb tegelikult tagasi maksta kogu laenatud summa, st laenumakseteks kuluva raha ostujõud on isegi suurem, kui oli samal summal laenu võtmise hetkel. Madal inflatsioon peaks meid laenuvõtmise suhtes ettevaatlikumaks muutma. Samas, kuna ka majanduslik ebakindlus on väiksem, on praegused madalad nominaalsed intressimäärad võimalikele laenuvõtjatele atraktiivsemad, kui olid kõrged intressimäärad kõrge inflatsiooni puhul isegi olukorras, kus reaalintressimäärad olid raha ostujõu muutust arvestades negatiivsed.
Kõrge inflatsioon suurendab perede majanduslikku ebakindlust, mõjutades enim väikese sissetulekuga perede majanduslikku toimetulekut, sest esmatarbekaupade hinnad tõusevad keskmisest rohkem. Kuigi keskmine nominaalpalga kasv ületas nii kriisi eel kui ka varsti pärast kriisi inflatsioonimäära, ei olnud erinevates majandussektorites ja erinevate oskustega töötajate tegelik palgamuutus võrdne.
TRIIN MESSIMAS, SEB Eesti finantsekspert
