Neljapäeval tähistas meie naaberriik Soome oma 101. sünnipäeva. Esimese vabakutselise loomeinimesena sai Soome presidendilt Sauli Niinistölt ja tema abikaasalt Jenni Haukiolt kutse Soome iseseisvuspäeva pidulikule vastuvõtule ka Jõgevamaalt pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju. Ühtlasi on Imbi seega esimene meie maakonna inimene, kes on suurejoonelisele peole kutse saanud.
2013. aastal sai Imbi Paju president Sauli Niinistölt oma loova tegevuse kirjaniku ja filmitegijana, mineviku valupunktide käsitlemise ning Soome-Eesti silla loomise eest Lõvi Rüütelkonna I klassi rüütliristi. Presidendi abikaasa, luuletaja ja kirjandusekspert Jenni Aukio saatis 2012. aastal ka oma läkituse Kõue mõisas toimunud Imbi Paju raamatu „Soomelahe õed. Vaadates teiste valu“ seminarile, kus teemaks oli Soome ja Eesti naiste tegevus rahu hoidmisel enne II maailmasõda.
Uus sajand tõstab keskkonna esile
Soome iseseisvuspäeva piduliku vastuvõtu teemaks oli keskkond ja selle hoidmine. Soome presidendi abikaasa peokleit oli valmistatud uute tehnoloogiate abil kasepuud kasutades. Kostüümi autoriteks olid Emma Saarnio ja Helmi Liikanen. Saarnio põhjendas valikut, et Soome iseseisvuse teise sajandi algus toob endaga kaasa uue keskkonnateadliku mõtteviisi ning uute materjalide kasutamise ja ta tahtis kujundada rõivast, mis rõhutab kandja iseloomu ja samal ajal räägib materjali päritolust.
Seda teemat järgis ka Imbi Paju kostüüm ja ehted. Kirjaniku kostüümi tegi käsitöökunstnik Tiina Kannistu Haapsalu lähedalt Ristilt. Imbi Paju musta värvi kleit sümboliseerib tarkust ja musta siidniidiga käsitsi tikitud Kannistu rahvuslikud lilletikandid kostüümil järjepidevust, loodust, inimese annet, esteetilisust, ajalugu ja mäletamist. Tema soengu ja meigi tegi soomlannast noor meigikunstnik Stephanie Korhonen.
Kostüümi juurde kuulus punast lille kujutav pross, mille kujundas rahvusvaheliselt hinnatud ehtekunstnik, soome-ugri pärimuse uurija, kultuurifilosoof Kärt Summatavet. Ehte punane nähtav osa on valmistatud akrüülis ja selle taga olev hõbekujutus vahendab sõnumit, et ka kõik see, mis on avalikkuse eest peidus, peab olema ehe. See sõnum on eriti ajakohane praeguses ajas. Punane lill sümboliseerib muinasjuttudest pärit tarkust, õnne, armastust ja küllust. Kärt Summataveti hõbedased kõrvarõngad on saanud inspiratsiooni põhjamaisest loodusest, see toob esile erinevad arhetüübid ja on seotud maailma loomisega.
Kostüüm ja ehted moodustavad koos terviku ja vahendasid kirjaniku enda eluväärtusi.
Oluline intervjuu Soome meediale
Presidendi vastuvõtul intervjueeris kirjaniku ka Soome riigitelevisioon YLE, kus päriti muu hulgas, kaua peame tegelema minevikuga ja milline on 100-aastane Eesti. Imbi Paju ütles, et Eesti nagu Saksamaagi on oma minevikuga edukalt tegelenud, sest ükskõik milline totalitaarne süsteem pole muud kui inimese olemise pime pool, millest rääkis ja hoiatas juba Sigmund Freud. „Ka praeguses maailmas on palju kurjust, millel on raske ja rõhuv energia ning mis ajab inimesed ärevusse. Me peame hoidma headust, armastust ja loodusvarasid. Neis on elu hoidmiseks palju tundlikkust ja empaatiat, neist voolab peent energiat, mis ei saa jääda rõhuvate mõtete alla,”märkis Paju.
Paju ütles ajakirjanikule, et Eesti on edukalt tegelenud ka praeguse aja ja tulevikuga, sellest on arenenud tehnoloogiaga riik. Ta arvas siiski, et eestlased on väga lühikese aja jooksul pidanud elama üle nii palju reforme ja muutusi, et nüüd vajaksid inimesed rahulikumat rütmi, sest pidevad muutused on vaimselt raske kandam. Samuti tundis ta rõõmu, et Eestis on muutunud sooliselt võrdväärsemaks ja Eesti president Kersti Kaljulaid on valitud üheks aasta mõjukamaks naiseks maailmas.
Samuti sai presidendi vastuvõtule kutse Eestis elav Soome kodakondsusega lastekirjanik Mikä Keränen, kelle eesti keeles kirjutatud tekstid võimaldavad silda ehitada kahe riigi vahele just laste ja nendevanemate kaudu.
KERTTU-KADIVANAMB
