Ilme teab, mis mõjub hingele kosutavalt ja tasakaalustavalt ning on üsna kindel, et eelkõige selles ongi hea tervise võti. Samuti võib ta kinnitada, et looduses pole ühtegi taime, millel ei oleks otstarvet ning et ravimtaimedes on tohutu elujõud, kui neid osata ja tahta kasutada. “Mu hing on taimede sees,” tunnistab Ilme, kelle elu kulgeb loodusega kooskõlas, ning on veendunud, et igal taimelgi on hing. Samuti teab ta, et kõige enam aitab igasugune taimesegu siis, kui see on armastusega tehtud. Seepärast ongi ta soovijatele enamasti oma ravimeid ja head nõu vaid aitähi eest andnud ja usub, et nii saab hädalist just kõige rohkem aidata.
Saja-aastase maja eriline hingus
Seda, et Ilme Roosmäe puhul on tegu vaid mõne veidrikust posija või sõnade pealelausujaga, siiski arvata ei maksa. Kõik on alguse saanud aga sügavast huvist ja armastusest looduse vastu, mis on Ilmet õieti alati saatnud. Süvenenumalt sai ta siiski kõige sellega tegelema hakata pärast töökohast ilmajäämist.
Õppinud piimandustehnoloogina suunati Ilme 1959. aastal tööle tollasesse Maarja võitööstusse. Elu tahtis nii, et kohustuslikule kolmele suunamisaastale lisaks töötas ta sellessamas majas veel nelikümmend aastat. Alguses võitööstuses ning pärast selle likvideerimist sinna asutatud piimapunktis piima vastuvõtjana. 2002. aastaks oli ümbruskonnas loomapidamist juba sedavõrd vähe, et piimapunkti säilitada polnud mõtet ja suur ajalooline hoone jäi täiesti tühjaks. Ilmele oli aga maja nii armsaks saanud, et ta ei raatsinud seda lihtsalt tuulte meelevalda jätta ning ostis selle ära. Tema arvates oli saja-aastases majas mingi eriline hingus, mida mujalt ei leia. See sobis Ilme enda hingelaadiga hästi kokku.
See vana maja ongi praegu Ilme kodu ning oma elamise on ta sisse seadnud endistesse kontoriruumidesse. Aja jooksul on maja saanud noorenduskuuri ja ümber aia, kus on rohkesti lillepeenraid ning kasvamas kõikvõimalikke ravimtaimi. Esmalt aeda rajatud püramiidile ja püstkojale lisaks on perenaine viimastel aastatel teinud ka higistamisonni ja liivavanni. Sügisel rajas ta ka stressi maandamiseks kiviringi. Majja sisse aga tegi vaikuse kuulamise toa, kuhu suvel toob sisse ka värsket heina. Kõige armsama ja südamelähedasemana ütleb ta aga endale olevat siiski taimede maailma.
Järjest enam on selle maja perenaist kutsutud taimede mõjust ja hinge tasakaalustamisest kõnelema üritustele ja rahvakogunemistele ning tema juurde on leidnud tee ekskursioonid nii Eestimaalt kui kaugemaltki. Edaspidi tuleb ehk rohkemgi, sest Ilme Roosmäe Kurepesa talu on arvatud ka ümbruskonna külaturismi marsruuti. Nimelt on Eesti Külaliikumise Kodukant algatatud projekti tulemusena koostatud üle Eesti 23 külaturismi piirkonda. Nagu hiljuti valminud sellekohases kogumikust “Külaturism Eestis: Elamus ehedast külaelust!” lugeda võib, on külaturismiga haaratud ka kolm piirkonda Jõgevamaalt, millest ühe moodustabki muistsete kihelkondade Maarja-Magdaleena ja Äksi külaradade marsruut koos sinna ühe osana kuuluva Kurepesa taluga. Nime talule leidis Ilme aga läinud suvel ning see klapib ilmselt kokku nii perenaise olemusega kui ka ümbritseva loodusega.
Tarkusi raamatutest, kursustelt ja loodusest endast
Ilme on püüdnud hankida kõikvõimalikku loodusravi ja inimese hingelist tasakaalu puudutavat kirjandust ning sellest enda jaoks tarkusi ammutada. Eriti on talle huvi pakkunud Luule Viilma ja Gunnar Aarma kirjapandu. Läbi tehtud on tal ka arvukalt kursusi taimede kasutamise, mahepõllunduse jt aladelt, millest kõigest saanud juurde midagi kasulikku. Eriti kiidab ta viimatist kursust “Taimede elujõud” Tallinnas ja sellele järgnenud tutvuskäiku Suure-Jaani energiatallu, millest tal tänu Tiia Pärtelpojale ja Tabivere vallavalitsuse toetusele oli võimalik osa võtta. Omal käel võttis ta aga seejärel ette mahepõllumajanduse alase koolituse Noarootsis.
“Õnn, et siinkandis on taimede jaoks veel puhast loodust,” leiab Ilme. Eeloleval suvel on ta lubanud kohalikele huvilistele korraldada õppepäeva looduses, taimede kasvukohtades. Tegelikult saab inimene aidata ennast õige lihtsate, käepäraste ja lähedal leiduvate loodusest võetud ravimitega. Oma aias kasvatab Ilme aga kõigele lisaks õige paljusid liike ravimtaimi, mida kusagilt hankida on õnnestunud ning mille kasulikkusest kuulnud või lugenud. “Kasvatan, mida oskan, ja enda peal katsetan ära ka kõiksugu segusid,” ütleb ta. Ainus, mida pole veel proovinud, on ussiviin. See on tal praegu täiesti olemas, mis tähendab, et uss on pudelis viina sees. “Kes julgeb, see võib proovima tulla,” lubab ta. Soovijaid paistab igatahes juba olevat.
Unepadi, ravivihad, surnud mesilaste leotis…
Ilmel jätkub mõtteid ja plaane hulganisti. ?Ma ei mäletagi, millal ma tablette tarvitasin. Teen kepikõndi, käin tervisevõimlemise rühmas, joon linaseemneõli, see õlitab hästi liigeseid,” tunnistab Ilme, kes ise käib seitsmekümnendat eluaastat. Ta püüab leevendada enamasti nooremate hädasid ja on õnnelik, kui keegi abi saab.
Viimasel ajal on Kurepesa talu perenaist hakanud järjest enam huvitama saunade ravitoime. Selle mõttega on ta hakanud kokku seadma mitmesuguseid ravivihtasid. Suvel on plaanis õues koguni üks majake sisse seada, kus saab hakata nii spetsiaalseid vihtasid tegema kui ka ravimtaimi töötlema. Ravivihtade juurde on kavas ka tutvustav jutt kirja panna. Kes soovib, võib ka ise enda jaoks sobiva viha teha.
Aga mesitarudest korjatud surnud mesilastest kavatseb Ilme tänavugi ühe ravimi kokku teha, mis pidavat hästi mõjuma mitmete hädade puhul.
Üks uuematest asjadest, mida Ilme juba päris mitu teinud, on unepadi. Pisikese padja sees on erinevaid ravimtaimi ja kui ikka õhtul sellele pea paned, saad koos mõnusate aroomidega ka hea une. Need padjakesed ja veel mõned segud ning tervistavad vahendid läksid hästi kaubaks ka suvisel Paunvere laadal. Lätlased aga, kes suvel Ilme kodus uudistamas ja püramiidi all iseenesega tasakaalu otsimas käisid, olevat kõigest siin nähtust olnud igatahes väga suures vaimustuses.
“Pakun seda, mis lihtne ja külale kohane ja mida looduses leidub,” kinnitab Ilme. Mistahes ravimtaimekasvanduste, energiatalude ja muu sellisega, mille tulemuseks on toodang ja kogused, on tema kindel eelis see, et siin on kõige juures rohkem hinge. “Uskuge, see purgike on armastust täis,” näitab Ilme üht oma viimatistest ravisegudest. Tõepoolest, selles ei ole põhjust kahelda ja usk muudab ka ravitoime kindlasti tunduvalt tugevamaks.
VAIKE KÄOSAAR