Laupäeval peeti Lohusuus kuuendat kalalaata, millega tähistati ühtlasi kalurite päeva. Kalandussektorile tervikuna on see tõeline pidupäev – saadakse kokku ametikaaslastega lähedalt ja kaugelt. Seekord varjutas laadaliste tegevusi vihm.Laadal jätkus erinevaid vaba aja veetmise võimalusi nii kultuurihuvilistele kui show austajatele.
Laada korraldajad olid kujundanud laadaplatsi erinevaid tooteid pakkuvate ”tänavatena”. Kõige rohkem rahvast liikus loomulikult kala ja kohalikke toiduaineid müüval tänaval. Kohal olid Saaremaa leiva- ja saiatooted. Mitmed üle keskea laadalised ostsid noorpõlvemälestustele toetudes siit kaasa Ave halvaad ja metsapähklitega šerbetti. Neid tooteid osteti nõukogude ajal Saaremaalt suveniiriks kaasa.
Järgmisel tänaval müüdi erinevaid käsitöötooteid ja aiataimi. Eriti köitis tähelepanu Kivistike talu poolt pakutav elulõngade valik. Aiakaunistamiseks olid saada ”puraviku perekonnad” ning lillekastidega väikesed kärud puutöömeistritelt Jõhvist. Pilku püüdis valik lilleampleid – üks kaunim kui teine.
Viimasel tänaval pakuti nn poola kaupa, mis on loomulikult niisugusel suurüritusel vajalik. Müüa oli palju erinevaid kalapüügiriistu, kuid valdavalt harrastuskalastajate tarbeks.
Kõige populaarsem oli Peipsi rääbis
Loomulikult oli väga rikkalikus sortimendis kala ja kalatooteid, nii kohalikke kui kaugemalt toodud. Eriti populaarne oli Peipsi kala. Seda pakkusid mitmed kohalikud kalandusfirmad. Rikkaliku sortimendiga oli kauplemas OÜ Peipus Fish Holding. Müüa oli roogitud värsket kala, suitsukala, kuid pakuti ka erinevaid kalatooteid kohapeal söömiseks. Tegevjuht Helmi Sibalova tutvustas laadal oma firma tooteid. „Õpetlik on ka vahetu kontakt ostjaga, kellelt kuuleb arvamusi toodete kohta. Meie tööstusele ei jätku kohalikku tooret, sellepärast oleme juba aastaid tegelenud räimeroogade valmistamisega. Need on olnud ostjate hulgas väga nõutavad. Laadal oli kahtlemata kõige populaarsem kala Peipsi rääbis. Saime seda müüa nii jahutatult kui suitsetatult,” lisas Sibalova.
Rääbist jätkus keskpäevani. Suitsetatult maksis maius 180 -200 krooni kilo, ühekaupa ostes 15-20 krooni tükk. Pärast keskpäeva kohale tulnud laadalised olid nördinud, et rääbist neile ei jätkunud. Töönduslik kvoot rääbisele puudub, laadal sai pakkuda vaid teaduspüügiga püütud kala ja seetõttu olidki kogused väikesed. Rääbis oli aga suur. Peipsi kalandusteadlase Väino Vaino andmetel on praegu püütav rääbis nelja-aastane ja seetõttu kalad suured. Järgmiste aastate põlvkonnad on aga järves kesised, mistõttu pole loota rääbise jõudmist toidulauale. Ka oli eelmise aasta kudemisaja ilmastik rääbisele väga ebasobiv.
Rikkalikult pakkusid kaugemalt kohale tulnud kalatööstused erinevaid eksootilisi kalaliike, kuid ka meie tavalisi merest püütavaid kalu: lesta, räime, kilu jt.
Kala jätkus kõigile
Kala oli müügil piisavalt. Kui mingi toode otsa sai, siis teisi jätkus. Jahutatud värske kala lõppes loomulikult lõunaks, kuid niisugusel laadal on värske kala müügivajadus üldse küsitav. Tullakse ju laadale ikka vaba aega veetma. Värske kala ei püsi aga päeva lõpuni kasutuskõlblikuna.
Kes kalamüügi kohta kriitikat tegi, oli küll ülekohtune. Nuriseti ka kala kalli hinna üle, kuid kalatoote valmistamine ongi kulukas. Saada oli ka odavamaid kalatooteid.
Kalalaat on kindlasti kohalikele kalafirmadele, kuid loomulikult ka mujalt pärit kalafirmadele mingil määral reklaamiüritus. Kahjuks puudus müügikohtadel firmade sümboolika, mistõttu osteti tooteid anonüümselt müüjalt. Aga head kala tahaks ostja osta samalt firmalt ka järgmisel laadal. Müügikunsti osas tuleb kalandussektoril palju juurde õppida.
Kuigi ilm seekord laada korraldajaid ei soosinud, jäid nii Lohusuu vallavanem Urmas Soosalu kui ka volikogu esimees Toivo Kivi laadaga rahule.
ENE ILVES
