Tundub, et sentents vastutamiskohustusest, kui taltsutada on otsustatud, on sagedasest pruukimisest juba viledaks kulunud, selle järgi toimida me aga ometi ei suuda. Vähemalt mõned meist.
Kastiga metsa tassitud kassipojad, puu külge oma lõppu ootama seotud koer… Mis ometi toimub!? Hiljuti Palamuse lähedalt metsast leitud koera peremehe kohta ei oska ega tihka midagi arvata. Kas tõesti jäi võõras koduloom kellelegi ette ja ta otsustas probleemi omal moel lahendada või on lugu hoopis keerulisem? Kuidas iganes, aga üks on kindel: ei vii kassiema oma poegi ise metsa ega seo koer end rihmapidi puu külge, nende nurjatustega saab hakkama vaid inimene, kes end looduse krooniks peab.
Aga selle peale, et sealsamas Palamuse kandis ka lambad isemajandamisele ehk nälga on jäetud ja ise mööda küla suutäisi hangivad, ei oska küll enam nutta ega naerda. Stalini rezhiimi ajal Siberisse mõistetud mäletavad, et sealsetes külades lasti lehmad külatanumale süüa otsima. Kas meie siin arenenud Eestis oleme juba nii suure sammu tagasi astunud?
10. november 2011
