Mis on praegu Eesti ees seisvad põletavad teemad?
Eesti on viimasel ajal muutunud. Alustades hiljutistest Tallinna – sündmustest, kus me oleme oma riigi üles leidnud, lõpetades sellega, et Jõgeva- ja Tartumaal on samuti poliitiline jõudude vahekord muutunud.
Reformierakond on nüüd esimest korda siinkandis suhteliselt tugeva organisatsiooniga esindatud.
Las läheb see kevad veel mööda, sügisel on mõtteviisi ja mentaalsuse muutust juba palju paremini tunda. Me ei ole enam ülalpeetavad, ei ole ääremaa, provints pole mitte geograafiline, vaid on vaimne mõiste. On juba täna palju muutunud, sündimas arusaamine: me saame, me teeme.
Jõgevamaa ees on mitmeid olulisi projekte ja probleeme, mis tuleb lahendada lähemal ajal. Näiteks Jõgeva raudteekaubakeskuse võimalik väljaarendamine koostöös Eesti Raudteega, Peipsi-ääre probleemistik, nigelas seisus Kallaste linn on Eestist lihtsalt n-ö välja astunud, Mustvees ei saa valitsemine kuidagi käima, siis mõned kiiremad objektid linnas ja loomulikult ettevõtluskeskkond. Oluline asi, millele Reformierakond tahab rohkem rõhku panna, on mikroettevõtlus, st igasugune ühe inimese oskuste ärakasutamine. Oskad näiteks ilusti lilli kasvatada, siis kasvata, või oskad pannkooke küpsetada, siis tee seda! Suurepärane näide mikroettevõtlusest on ju Igor Ellissoni Jõgevatreff, mis hakkas peale ei-tea-millest. Alguses oli ainult kolm-neli mootorrattameest ja pärast tuli juba kümme. Ega kõik ideed pruugigi alati tööle hakata, aga on oluline erinevus, kas oodata, millal Tallinnast antakse, või mõelda, et teeme ise.
Kas maavalitsused kaovad varsti ära?
Maavalitsuste probleem on see, et sageli nad ise ka ei tea, mis on nende funktsioon ja millega neil tuleb tegelda. Jõgeval on see isegi vähem märgata kui mujal. Kas keegi mäletab, et regionaalministrist ka kasu on olnud? Harjumaa on lihtsalt võimu kätte lolliks läinud.
On kaks paralleelset asja: Omavalitsuste Liit, mis toimib alt üles, ja maavalitsus, mis toimib ülevalt alla. Tegelikult on maavanem ju Tallinna käsi Jõgeval. Kuna me oleme üsna väike riik, siis on küsimus selles, kui palju seda Tallinna riiki Jõgeval vaja on.
Küsimus pole maavalitsuse kui institutsiooni füüsilises likvideerimises või väljaarendamises, vaid selles, et omavalitsused peavad meelde tuletama, et nad ei aja mitte kohalikku asja Tallinnas, vaid Tallinna asja siin. Omavalitsuste Liit peab aga saama tõesti kohalikuks “A-ks ja O-ks?, siinseks parlamendiks ja seadusandjaks. Siis saab jõudude vahekord õigeks.
Mis probleemid võiksid Eestil ees olla lähitulevikus?
Siim Kallas ütles hiljuti välja ühe kõige olulisema majanduspoliitilise probleemi. Me oleme kaotanud ettevõtluskeskkonna ka teiselt poolt. Täna pole enam küsimus vaid selles, et väikettevõtjal on Eestis raske oma tegevust alustada, vaid sama toimib juba ka suurte ettevõtete puhul, sest meil on tekkinud niisugused monopolid ja kartellid, mis sõlmivad omavahel hinna kokkulepped ja kelle tegevus on Eesti viinud olukorda, kus me ehitame halvasti, me ehitame kallilt, meie bensiin on kallis, meie kõikvõimalikud energialiigid võivad kalliks minna, kindlustus enam ei tööta jne.
Varjatud kartellkokkulepped on kõige suurem oht meie edule.
Teine tulevikku mõjutav teema on energeetikaküsimus, eeskätt gaasitrass, mis on ju lausa puhtalt Jõgeva probleem. Jõgevalt kasvab välja see probleem, mis on tegelikult kogu Eesti probleem. Eesti energeetika fookus on siin. Kui meil õnnestub reguleerida tarbimine ja hind, siis saab sellest juba üle-euroopaline teema.
Meie suhted Venemaaga pole head ja need võivad veelgi halvemaks minna. Kas gaasitrass pole mitte üks väga ebastabiilne asi?
Praegu on Riigikogus menetluses minu ettepanek, seaduseelnõu Eesti merepiiri muutmisest, mis teiste sõnadega tähendab astumist suurte gaasiriikide hulka. Küsimus on läbi Soome lahe tulevast gaasitrassist, mis on Venemaa ja Saksamaa vahel. Kui see hakkab tulema läbi meie territooriumi või selle kõrvalt, tähendab see seda, et Eesti riik hakkab osalema nendel läbirääkimistel kui võrdne võrdsete seas.
Eesti Gaas kuulub praegu monopoolse ettevõttena poolest saadik Venemaale. Euroopa Liidu jaanuarikuu direktiiv ei luba aga enam olla gaasi tootja, jaotaja ja müüja ühes ja samas isikus. See gaasienergeetika reform on oluline, sest kui tänaseni on meil tegeldud üksnes sellega, kuidas see toru valmis saab, siis nüüd on saabunud aeg, mil me hakkame tegelema juba sellega, mis seal toru sees on ja mis see maksab.
Millal kinnisvaramull lõhki läheb?
Ta ei plahvata, vaid lihtsalt vajub ükskord visisedes kortsu, kuid Jõgevat see eriti ei ähvarda, Jõgeva tulevik on pigem alles ees. Kinnisvaramulli lõhkiminek võib tekitada midagi Tallinnas, aga Jõgeva on selles mõttes seni olnud nagu uinuv kaunitar, siinsed hinnad pole veel sinna poolegi, mis nad tulevikus saavad olema.
Kuidas koalitsioonil läheb, kuidas oma partneritega hakkama saate?
IRL on ju praegu eneseotsingute teel. Kuidas nende kolm osapoolt omavahel kokku lepivad, eks paistab. Koalitsioon sai aga kriitilistel aegadel hästi hakkama, kaitse- ja sise- ja peaminister olid erinevatest erakondadest, kuid valitsus toimis ju väga hästi.
Reformierakond on ju kogu au endale saanud
Ma pole seda tähele pannud. Kõik laksud oleme enda peale võtnud, see on küll tõsi. Kui jälgite välismeediat, ma mõtlen Vene meediat ja väga vasakpoolset Euroopa meedia osa, siis kõiges on ikka süüdi Ansip ja tema erakond. Au on jagunenud kolme peale võrdselt, litakaid oleme meie saanud rohkem.
Mis saab Eestis edasi?
Meie senine jutt ja illusioon sellest, kuidas toimus integratsioon ja kuidas venelased hakkavad eestlasteks ja eestlased hakkavad mõistma nõukogude inimese hingeelu ? kõik need jutud, ma loodan, jäävad nüüd ära. Integratsiooniraha tuleb muidugi vastu võtta, aga me ei tohi endale teha enam mitte mingeid illusioone.
Mina poolvenelasena ja ka vene kultuuris kasvanuna olen rääkinud juba aastaid: on olemas vene kogukond, kellel on omad väärtused ja kes areneb, nagu tema tahab. Ja on olemas eesti rahvas. Ja igasugune jõuga kokkulükkamine on negatiivne.
Konfliktid n-ö vene-pinnal kaovad ära järgmise 15-20 aastaga ja nende kaotamiseks pole vaja teha midagi. Nad lihtsalt unustatakse ega ole enam sama aktuaalsed. Tänapäeval on vanemate põlvkondadega küüditamisest rääkimine veel probleem, aga 15- aastastele on küüditamine juba samasugune ajalooline fakt nagu Napoleoni sõjakäik või Vürst Gabrieli aegne katk. Küll aeg haavad parandab.
Teine osa probleemidest on kahtlemata see, et igasugune rahvustunnete, emotsioonide, traditsioonide kallal vägivallatsemine annab alati tagasilöögi. Ühtegi integratsioonimudelit pole vaja kiirkorras kellelegi peale suruda. Selle asemel et püüda teha mingisugust keskmist inimest, las elavad kõik, nagu ise tahavad. Ka enne sõda elasid Eestis venelased, oli kultuurautonoomia ja mingit probleemi polnud. Peipsi venelastel pole seda praegugi.
Küsimus on ainult selles, et seda kasutatakse oskuslikult ära, et nõukogude võim tuli siia vene keeles. Me ei tohiks niisugustele provokatsioonidele alluda, vaid peaksime neid läbi nägema.
Miks ei ole olemas Balti ühtsust?
Balti ühtsust enam ka ei tule. 1940. aastal meid okupeeriti, aga tegelikult on kolm Balti riiki väga erinevad.
Inimestel esineb selline kaunis omadus nagu kaastunne, aga tavaliselt ilmneb see lahingutes haavatute vastu. Inimestes on sümpaatia kodumaa kaitsmisel langenute vastu. Selles, et inimestes head omadused avalduksid, on mõnikord vaja väga suurt õnnetust.
Ka kolm Balti riiki suudavad kokku hoida vaid rasketel aegadel ja seetõttu ma pigem arvan, et jäägu siis need head omadused avanemata. Mulle meeldib selline tavaline Eesti, kus naaber naabriga natuke krillib, palju rohkem. Las me oleme sellised, nagu oleme.
Mis oleks saanud, kui me poleks olnud Euroopa Liidus?
Ma olin ilma asjata sinna astumise vastu. Ma ei tulnud selle peale, et Euroopa Liit laguneb ise enne ära, kui jõuab teha palju kurja.
Nüüd on olukord vastupidi. Ma olen Euroopa Liidu poolt ja seda eeskätt ühes aspektis: Euroopa Liidu ühtsus energeetikaküsimustes! Nüüd on see meile tõesti saanud elu ja surma küsimuseks, sest kui Venemaa hakkab kogu Euroopale nafta ja gaasi hindu dikteerima, siis Venemaa vastu saab kaubanduspartneriks olla vaid ühtne Euroopa Liit.
Energiapoliitika saab selleks selgrooks, mis tekitab sisuliselt uue Euroopa Liidu. Ja selle energiapoliitika osa on ka Jõgeva- Põltsamaa gaasitrass!
JAANIKA KRESSA
